Valu nakkuse ajal, 10 kõige olulisemat asja, mida teada koroonaviirusest ja selle ennetamisest

Muu hulgas katsetakse keha põletikulisuse vähendamiseks ravimit Actemra, mida kasutatakse muidu artriidi ja keha immuunsüsteemi alla surumiseks. Esimeste inimkatseteni loodetakse jõuda juunis. Teiste ettevõtete kliinilised katsed algavad kõige varem aprillis. Kas ja kuhu võib reisida? Kui tunned end haiglaselt või oled suisa haige, jää koju.

Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse. Kas kogu perekond peab jääma koju? Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti hoolikalt peaksid jälgima ennast sinu vanemaealised üle aastased ja tõsiste haigustega pereliikmed, kes peaksid oma kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Nad peaksid jälgima oma tervist hoolikamalt valu nakkuse ajal kui enesetunne halveneb, võtavad kindlasti ühendust perearsti või perearsti nõuandeliiniga Kas pead teavitama lasteaeda?

Kindlasti teavita lapse lasteaeda et jäite koos koju. Kas pead oma olukorrast teavitama tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud? Helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju.

Samuti saavad ka nemad paluda perearstil endale avada töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada ja juba aegsasti jälgida enda tervist ja pidada kinni hügieenireeglitest. Mida saad teha, et teisi mitte nakatada?

Viibi kodus kuni täieliku paranemiseni.

Keda testitakse?

Väldi väljas käimist. Kui sul on ilmtingimata vaja kuskile minna, hoia teiste inimestega piisavat vahet.

  • KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? | Tervis | ERR
  • Glukosamiinide kondroitiin
  • Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
  • Mis on COVID | Terviseamet
  • Kuidas koroonaviirust ära tunda? - Koroonaviirus - Tervis
  • KKK | Terviseamet
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  • Tabas polve haige

Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku. Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks — lähedane, sõber või naaber.

Telefonitriaaži juhend

Tähtis on, et ta kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma.

Riskirühma kuuluvad aastased ja vanemad sh hooldekodudes viibivad ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed. Kuidas saad koju toidu ja muud vajalikud vahendid? Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis.

Korduvad küsimused

Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha. Kui muid võimalusi ei ole, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Mida öelda tööandjale? Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi.

See tähendab, et haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

Millal võid koduse isolatsiooni lõpetada? Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist.

COVID | Regionaalhaigla

Kust saad koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot? Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.

Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon Kriisi ajal on loomulik, et olete kurb, segaduses, hirmunud või pahane. Abiks võib olla jutuajamine inimestega, keda te usaldate.

Võtke ühendust sõprade ja sugulastega.

Mida teha, kui kahtlustad endal koroonaviirust?

Kui peate jääma koju, hoolitsege oma tervise eest — sööge korralikult, magage, olge füüsiliselt aktiivne ja suhelge pereliikmetega ning e-posti ja telefoni teel sõprade ja sugulastega.

Ärge püüdke oma tundeid maha suruda tubaka, alkoholi ja muude meelemürkide abil. Kui tunnete, et olete emotsionaalselt ülekoormatud, rääkige tervishoiutöötaja või nõustajaga. Koostage kava, kuidas otsida abi füüsilise ja vaimse tervise probleemide korral, kui seda peaks vaja olema.

Sa oled siin

Tehke faktid selgeks. Koguge teavet, mis aitab teil õigesti hinnata riske, et saaksite võtta mõistlikud ettevaatusabinõud. Leidke usaldusväärne allikas, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni veebileht või riiklik terviseamet. Et mitte liialt muretseda või ärrituda, vaadake ja kuulake vähem selliseid meediakajastusi, mis teis muret tekitavad.

Kasutage oskusi, mille abil olete minevikus ebameeldivate olukordadega toime tulnud, et haiguspuhangu raskuste ajal oma emotsioone ohjeldada. Maire Riis, Eesti kriisi-psühholoog ja trauma-terapeut. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Levik on võimalik ka kontaktnakkusena erinevate pindade kaudu nagu ukselingid, liftinupud jms.

Language switcher

Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2—14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid. Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine.

Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega palavik, köha, hingamisraskusedteavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel.

Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile tasuta. Kui patsient ei kuulu riskigruppi ei esine kroonilisi olulisi haigusi, vanus alla 60 aasta, on üldiselt toimetulevsiis lepi kokku patsiendiga kontakti saamise viis ja palu patsiendil kohe kontakteeruda perearstikeskusega, kui seisund peaks halvenema. Informeeri tunnustest, mis viitavad seisund halvenemisele: palavik püsib üle 38 kraadi üle nädala, köha süveneb, tekib või süveneb hingamisraskus või valu hingamisel, süveneb nõrkustunne, võib tekkida ka lihas- ja peavalu.

Teavita, et seisund võib halveneda umbes nädal keskmiselt päeva peale esmast haigestumist ja et seisundi halvenemisel ei viivitataks kontakti võtmisega. Kui patsient kuulub riskigruppi esinevad olulised kroonilised haigused, vanus üle 60 aasta, on teie hinnangul halvasti toimetulev, valu nakkuse ajal üksisiis korraldage oma töö perearstikeskuses ümber nii, et sellistele patsientidele helistatakse tagasi iga päeva järel kõik kontaktid tuleb kirjeldada patsiendi tervisekaardis. Tagasi helistamisel küsitletakse järgmiste sümptomite osas: toimetulek haigusega, palaviku kulg, köha süvenemine, hingamisraskus, väsimuse süvenemine ja muud olulised sümptomid, mida patsient võib kaevata.