Kuidas ravida puusaliigese liigeste valu

Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Tüüpiline sümptom on hommikune liigesejäikus, mis võib kesta tunde.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Sarnased artiklid

Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust, Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all ligi inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi ning liigesehaigustel võivad olla vägagi rasked tagajärjed.

Seepärast on liigesevaevuste esinemisel oluline pöörduda arsti poole, et teada saada täpne diagnoos. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille tekkepõhjust täpselt ei teata.

Samal teemal

Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel.

Lihtsamalt öeldes, suure pöörla valusündroomi põhjustab eelkõige abduktorite kõõluste ning iliotibiaaltrakti rebend või põletik.

Mõnikord tekib see lisandina põlve osteoartoosile või ITB valule. Suure pöörla valusündroom esineb sagedamini pikamaajooksjatel, hüppespordialadel või naisterahvastel vanuses Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine, kui eelnimetatud ei toimi, siis lühiajalist leevendust pakuvad ka kortikosteroidsüstid.

Puusaliigese osteoartroos e. Sümptomiks on tavaliselt ajaga progresseeruv valu, mis võib võimenduda liikumisel, pikaaegsel seismisel või külma ilma korral. Tõsisema artroosi korral on tunda pidevat valu ka öösitimis võib kiirguda puusa ümbritsevatesse struktuuridesse.

Site wide poll

Enamus lõpp-staadiumis puusa artroosid tipnevad puusaliigese vahetamisega, kus asendatakse 1 või 2 liigespinda proteesidega. Uuringud on näidanud, et kui alla aastaste seas oli seda haigust kahel protsendil, siis 45—aastaste hulgas juba 30 protsendil ja üle aastastest koguni rohkem kui l.

Mis liigub, see kulub Suured liigesed, nagu põlved ja puusad, on kogu aeg koormatud.

Kristina Traks Kõige sagedasemad on probleemid põlveliigestega — abi saab põlveoperatsioonist. Vanemas eas liigeste kulumisest aga pääsu pole, küsimus on vaid selles, kas kulumishaigus ehk artroos põhjustab vaevusi või kulgeb märkamatult. Liigesekulumus on inimese kõige levinum liigesehaigus. Sagedamini esineb ja kõige enam vaevusi põhjustab suure liigese, nagu puusa- ja põlveliigese kulumine.

Samuti saavad palju koormust labakäed ja sõrmed, millega me tööd teeme. Liigesekõhre pinnale tekivad selle toimel haavandid, mida röntgenipildilt ei näe. Hiljem need küll paranevad, kuid haavanditega kaasnevad liigesepilu vähenemine ja kõhre paksenemine.

Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Ameerikas tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa. Naisi ja mehi haigestub enam-vähem võrdselt, kuid eakatest inimestest on mehed rohkem hädas puusade ja naised väikeste liigestega. Tõbi ei ole pärilik, kuigi osteoartroosi teke on tõenäolisem neil naistel, kelle ema on vaevanud sama probleem.

Nahale tekkinud haavast jääb silmaga nähtav arm. Umbes samasugused muutused toimuvad ka liigeses, kuigi silmaga neid ei näe. Alles hiljem võib röntgenipildilt märgata, et liigesepilu on kitsenenud ja -pinnad paksenenud.

Indi-viduaalse raviskeemi nii valude leevendamiseks, liigesekõhre säästmiseks kui ka liigeste liikuvuse säilitamiseks määrab arst. Liigeseid moonutav põletik Reuma on mittespetsiifiline mõiste, mille all mõeldakse rändavat valu luu-liigese-lihasesüsteemis.

Samas on reuma või reumatismi all läbi ajaloo mõistetud ka lapse- ja noorukieas algavat angiinijärgset haigestumist reumapalavikkumille tagajärjel haigestub süda ja tekivad reumaatilised klapirikked.

Igal reumatoloogilisel haigusel on oma nimi: reumatoidartriit, anküloseeriv spondülartriit, psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit, reaktiivne artriit, süsteemne luupus, Wegeneri granulomatoos jne. Artriit on liigesepõletik ja erinevaid põletikulisi liigesehaigusi on palju.

Liigeste kulumisest pole pääsu

Reumatoloogilisi haigusi on teada kokku üle Üldjuhul on tegemist autoimmuunsete krooniliste haigustega, millel on geneetiline eelsoodumus. Et haigus vallanduks, peavad geneetilisele eelsoodumusele lisaks toimima ka mitmed muud riskitegurid: bakteriaalsed ja viirusinfektsioonid, keskkonnamõjurid ja kahjulikud harjumused.

Füsioteraapia: puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine külililamangus

Reumatoidartriidi tõestatud riskifaktor on näiteks suitsetamine. Kõige sagedasem autoimmuunne liigesepõletik — reumatoidartriit — väljendub tavaliselt sümmeetrilise liigesevalu ja -tursega. Ka võib ülekaalulisel inimesel areneda metaboolseid haigusi, näiteks diabeet, siis halveneb kõhre varustamine veelgi, kõhr kaotab elastsuse ning võib hakata kuluma.

Liigesehaiguse märgid Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe, kui hakatakse liikuma, ka pärast suuremat koormust.

Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, selle tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusavalu võib tekkida kõhuõõnehaiguste ning -häirete korral kuse- ja suguelundites, luustikuhäirete osteoporooskiirguvate närvivalude korral. Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus. Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu.