Allergia ja liigeste poletik

Mittespetsiifilist reaktslooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust. Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmine või külmutamine kaotab mõju. Sagedamini tekitavad allergiat kass eriti kassi sülg ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Prognoos Haiguse kulg sõltub südamekahjustusest.

Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise lööve, nohu, astmahoog. Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon. Mittespetsiifilist reaktslooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust.

Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka.

Haigused ja seisundid

Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm. Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad.

Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe.

Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.

Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast varasel kevadel võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul.

Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool jaanipäeva paiku. Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks.

Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju 1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon. Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede näiteks kõrreliste õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata.

Esineb silmade valguskartlkkus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus.

Arritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge astmahoog.

Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik.

Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esitieb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Väike tantstõbi ehk koorea on reuma hilisem ja raskeim kahjustus, mille korral esinevad kontrollile allumatud käte liigutused supi mahaajamine, nõude lõhkumine. Reuma võib paraneda või anda uusi haigushooge. Harvem võivad esineda ka kõhuvalu, isutus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Esmaseks reuma uuringuks on vereanalüüs, kus on tõusnud põletikunäitajad ja esinevad streptokokkide vastased antikehad. Südamekahjustust aitab hinnata kuulatlusleid, elektrogardiogramm ja südame ultraheli, kus hinnatakse südame klappide seisundit ja vedeliku kogunemist südamepauna.

Ravivõimalused Reuma on ravitav haigus. Kasutatakse penitsilliinravi, põletikuvastase ravi ibuprofeen, glükokortikoidid. Korduvate tonsilliitide korral on vajalik tonsillid eemaldada operatsioon. Prognoos Haiguse kulg sõltub südamekahjustusest. Tavaliselt kaasub see mõne sidekoehaigusega näiteks luupusegakuid võib tekkida ka teadmata põhjusel.

Vaskuliit võib haarata kõiki keha veresooni, mistõttu haiguspildis varieeruvad erinevate elundite kahjustuse ilmingud vastavalt haiguse asukohale organismis. Tekkepõhjused ja –mehhanismid Vaskuliidi tekke täpsed põhjused ning mehhanismid ei ole veel selged. Siiski on teada, et valdavalt kujuneb veresoonte põletik autoimmuunmehhanismiga. See tähendab, et põletikku ning koe hävimist põhjustavad organismi oma komponentide vastu tekkinud antikehad ehk vastuained, mis põhjustavad põletiku tekke.

Taolise reaktsiooni käigus kahjustub, seejärel armistub ning pakseneb veresoonte sein. Tulemuseks on veresoone umbumine ning kudede verevarustuse halvenemine, mis põhjustab nekroosi ehk koekärbuse. Näiteks nahal on koekärbus näha nekrootilise haavandi või gangreenina. Vaskuliit võib olla haiguse ainuke väljendus ning põhjus, sagedamini tekib see siiski teiste seisundite tagajärjel: allergilised reaktsioonid, kasvajad, infektsioonid vt.

Kawasaki haigus, Henoch-Schonlein purpura või sidekoehaigused luupus, reumatoidartriit, nodoosne periarteriit.