Vanusega seotud muutuste ravi liigestes

See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest. Lapse seisukohalt on kõige tähtsam, et vanemad suudaksid suhtuda haigusesse võimalikult positiivselt ning toetada ja julgustada last iseseisvusele, et ta võidaks haiguse põhjustatud raskused, suhtleks eakaaslastega ning kasvaks iseseisvaks ja tasakaalukaks täiskasvanuks. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all. Sageli on haigusele iseloomulik leevenduda ja halveneda kordamööda, mis tingib ka ravimite võtmise. Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale. Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata.

Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal.

Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.

Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.

Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused.

Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega.

Hüpermobiilsus – Vikipeedia

Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid. Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud.

Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all. Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid. Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine.

Siiski on kortikosteroidid vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust.

Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu. Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad.

Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni. JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures.

Uuringute sagedus sõltub haiguse alatüübist ja raskusastmest.

Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena.

Silmapõletik võib ravi saamata põhjustada tõsiseid tagajärgi nagu näiteks silmaläätse hägustumist ja pimedaks jäämist. Juhul kui raviga suudetakse alustada haiguse varases etapis, toimib see tavaliselt hästi. Silmapõletiku ravis kasutatakse paiksetest kortikosteroididest silmatilku. Raskematel juhtudel võivad kõne alla tulla kortikosteroidisüstid silma või suukaudsed kortikosteroidid.

Ortopeedilise kirurgia all lapseeas mõistetakse eelkõige sünovektoomiat, kus operatsiooni käigus eemaldatakse põletikuline sünoviaalkelme. Tänapäeval teostatakse sünovek­too­mia artroskoopia baasil ja operatsiooni nimetatakse kinniseks sünovektoomiaks. Kui haigus on väga kau­gele arenenud ja liigesed niivõrd moondunud, et segavad lapsel liikumist, riietumist, söömist ja enese­ga toimetulekut, tehakse vastavalt vajadusele liigeseid korrigeerivaid operatsioone. LHS-i klassifitseeritakse pärilike sidekoe häirete kergemakujuliseks ja kõige sagedamaks alaliigiks.

Sagedasemad liigeste ja luude haigused

Raskemad vormid on Marfani sündroomEhlers-Danlosi sündroom ja osteogenesis imperfecta. Seega on võimalik, et on olemas ka omandatud LHS, kuid tõestused selle kohta puuduvad.

Olugigi, et kahjutoovaid probleeme võib olla palju, peetakse LHS-i healoomuliseks ning ravile hästi alluvaks seisundiks. Liigeste ja luudega seonduvad probleemid: mittepõletikulised lülisamba ja liigesvalud, alaseljavalud, alajäsemete liigesvalu, eriti põlveliigese eesosa valu, puusa- ja hüppeliigeste valu, sagedased skeleti-lihasüsteemi vigastused näiteks liigesnihestused, entesopaatiad, ülekoormusvigastused, meniski- ja lihasrebendidlampjalgsus, kasvuvalud iseloomulik liigest ümbritsevate pehmete kudede turse Võivad tekkida ägedad liigeste ja liigesümbriste traumad, näiteks sünoviittenosünoviitbursiit ning liigeskapsli, sidemete või lihaste rebestused, mis on eriti sagedased LHS-iga sportlaste hulgas.

• Juveniilne idiopaatiline artriit | saartruu.ee

Lisaks skeleti-lihassüsteemi sümptomitele võivad esineda ka paresteesiad, väsimustunne, gripilaadsed sümptomid, üldine nõrkus ja halb enesetunne, unehäired, kohmakus ning koordinatsiooniraskused. Pehmete kudede vigastuste paranemine on aeglane ning kuna armkude sisaldab samuti kollageeni, võib paranemine olla mittetäielik. LHS-i diagnoosiga inimestel võib lisaks esineda kuseteede häireid.

Praeguseks hetkeks ei ole välja töötatud ühtegi laboratoorset testi hindamaks LHS-i olemasolu. LHS-i korral puuduvad inimese organismis põletiku või immunoloogilise reaktiivsuse muutuse näitajad. Lisaks taastusravile on võimalik valuvaigistite või mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine valu leevendamiseks.

Kas tunned, et oled takerdunud negatiivsesse ja kritiseerivasse ellusuhtumisse? Kas oled kellegi või millegi pärast pahane ja kibestunud? Kas sa ei suuda ennast läbi suruda ning tegutseda nii, nagu tegelikult tahaksid, sest tunned takistust?

Kas hävitad end süü ja häbitundega?

Kas Sul on kalduvus oma jalgealust kriitika ja eneseaustuse puudumisega õõnestada? Oma olukorra tõttu on artriiti põdeval inimesel käed sageli kõvasti rusikasse surutud — kas rusikas vihjab sinu soovile kellegi või millegi pihta virutada? Liikumine on hädavajalik, eriti vooluga kaasaminek ja muutustel toimuda laskmine.

Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda. Meile võib tunduda, et oleme eesmärgi kaotanud, meid närib sallimatus enda suhtes ja näib, et pole mõtet midagi teha.

Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?

Kui me ei suuda enam teha seda, mida tegime varem, peame leidma uue olemise viisi, pehmema, ennasthindavama viisi. Osteoporoos — kui alistumise, abituse ja lootusetusetunne See hormonaalsetest muutustest tingitud seisund põhjustab luumassi vähenemist — tavaliselt just naistel pärat menopausi — muutes luud hapraks ja kergemini murduvaks.

Osteoporoos viitab sellele, et läbi luude voolab vähem elujõudu, võib olla alistumisest, abituse- ja lootusetusetundest.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused.

Pärast menopausi võib naine hakata tundma, et tema olemasolu mõte on kadunud, ning miski ei anna tõuget leidmaks uut suunda, uut eesmärki. Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emakssaamise võimalust enam ei ole? Kas tunned, et naine sinus ja sinu naiselikkus on kadunud? Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal hääbuda. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu?

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Näiteks seista millegi eest? Tervise, metsa, laste, looduse eest? Leida oma elule uus mõte! Millised toidulisandid toetavad liigeseid? Ehitusmaterjalina toimivad kõhres glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat.

Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokku­liigenduva luu vahel.

Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel. Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema.

Kõhr sisaldab kõhrerakke kondrosüütemis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane.

Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained. Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat.

Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Ärge unustage päevas piisavas koguses vett juua!

Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett! Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud. Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks. Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides.

Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist.

Navigeerimismenüü

Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime. Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan. See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana.

Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu.