Valu uhises pohjustab ravi

Aju võib meie valusid ka leevendada. Kuigi algne koevigastus on paranenud, võib inimene endiselt tunda närvivalu, sest aju tõlgendab närvidelt saabuvaid impulsse ekslikult valuks.

Ravimid ACE inhibiitorid.

Saada lugu

Pärmseen, mis kuulub normaalse mikrofloora hulka, põhjustab vohama hakates kipitavat-põletavat tunnet suuõõne limaskestal. Mõru maitse tunne on langenud ning teravamaitselise toidu tarvitamisel häired süvenevad. Endokriinsüsteemi häired suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus.

Nende korral on kaebused suuõõnes ühel pool.

Site wide poll

Alalõualuuliigese funktsioonihäired Costeni sündroom. Kahjulikud harjumused hammastekiristus, keelde hammustamine, liiga tugev hammaste harjamine; suuloputusvedelike liigkasutamine, gaseeritud jookidega liialdamine, suitsetamine.

Ravi on individuaalne Ravi on tavaliselt sümptomaatiline, see tähendab, et leevendatakse vaevusi või nende põhjustajaid. Vaja võib minna näiteks antidepressante, hormoonasendusravi menopausi tõttu või vitamiine vaeguse korral. Samuti tuleb suuõõnest eemaldada mittesobivad metallid ja hambakivi, lihvida ülemäärased täidised ning valida sobiv proteesimaterjal.

Vajadusel tuleb muuta ka muude haiguste ravimeid. Olulised on ka psühhoteraapia ja füsioteraapia. Nagu eespool selgus, on tegemist keerulise haigusseisundiga, mille puhul läheb tarvis mitme erialaspetsialisti nõu.

Seetõttu on mõistlik konsulteerida nahaarsti, psühhiaatri, günekoloogi, gastroenteroloogi, endokrinoloogi, kõrva-nina-kurguarsti, neuroloogi ja hambaarstiga. Põletava suu sündroom on kroonilise iseloomuga suuõõne vähki tekib sellest harva ning ravi on individuaalne. Vigastus on ammu paranenud, kuid valuradade närvirakud signaliseerivad ikka ajule, et vigastatud koht valutab. Püsivat valu nimetatakse ka krooniliseks valuks. Krooniline valu on kestev ja nähtamatu haigus.

Krooniliseks valuks peetakse üle kolme kuu kestnud valu, millega tihti kaasnevad ka muud sümptomid, näiteks väsimus, unehäired, isutus, meeleoluhäired.

Tänapäeval on teada, et valutunnet mõjutavad väga paljud asjad, mitte ainult konkreetne koevigastus. Näiteks kõrgenenud valutundlikkus võib olla pärilik. Valutundmist mõjutavad ka meie minevik, elukogemused, kasvukeskkond. Kuidas me valusse suhtume ja käitume valu korral, sõltub sellest, millised on meie varasemad teadmised ja kogemused.

Meie mälus on mustrid, mis tingivad meie käitumise valu korral. Mõtted, hoiakud ja tunded mõjutavad valutunnetust ja valu mõjutab tundeid. Kõige olulisem valu mõjutav tunne on hirm. Kontrollimatud hirmud võivad muuta valusignaali piinaks. Tugev tahe ja positiivsus aga tõrjub tõhusalt valu ja tõkestab selle pääsu teadvusse. Kestva valuga patsiente käib taastusarsti vastuvõtul palju. Nad on käinud oma kaebustega enamasti mitme eriarsti juures, neid on sageli põhjalikult uuritud ja füüsilist põhjust valule ei ole leitud.

Tööpakkumised Kroonilise valu käsitlus Igaüks tunneb mõnikord valu.

Minu vastuvõttudel räägivad patsiendid, kuidas arstid ei võta neid tõsiselt, öeldakse, et sul ei saa nii tugev valu olla, sa näed hea välja ja selleks ei ole põhjust, kõik uuringud on korras. Asi ei ole selles, et arstid ei hooli, nad lihtsalt ei ole kursis uusimate uuringute ja arusaamadega valust või neil ei ole aega süvenemiseks.

Selle on välja selgitanud uusimad aju-uuringumeetodid, mis võimaldavad valu objektiivselt mõõta. Valude kohta öeldakse, et neid tuntakse kuskil: näiteks: "Ma tunnen vasaku käelaba seljal teravat valu.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm.

Valu tõmbab tähelepanu ja hoolitsuse neisse kohtadesse, kus neid tuntakse. Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal.

How to Treat Genital Herpes Fast Genital-- Herpes Treatment Cream--Ease Herpes Pain Home Remedies

See vihjab arusaamale, mille järgi valusid on usutav samastada kehaosade seisunditega, tõenäoliselt koekahjustustega sest millest muust võiks jutt olla?

Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks.

Shutterstock Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel. Silmaga pole aga midagi halba näha. Milles on asi?

Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks nii mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel. Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks. Rääkides valudest kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile.

Valutundjad ütlevad, et nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele. Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest.

Paistab, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated paistavad olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud. On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus.

On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, et tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund. Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel.

Navigeerimismenüü

Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul. Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega? Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral nägemist ei toimu. Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla.

Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas.

Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti. Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega kehalist seisundit, mida ma siis teen? Tervel mõistusel on raske vastata. Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu on millegagi, mida ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas.

Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun. Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu tähelepanust eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida. Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline?

Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt.

• Люди обращали на,нее внимание не больше, чем на воздух, которым дышали.
• Solid Spin Hoods
• Kui suus põletab ning keel kipitab ja valutab | saartruu.ee
• Оба города будут столь озабочены доказательствами превосходства собственного образа жизни, что барьеры между ними быстро сойдут - Зачем ты вернулся в Лис.
• Kuunarnuki liigese artroosist
• Valu – Vikipeedia
• Osteokondroosi folk-ravi

Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele. Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi. Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks.

Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt. George Edward MooreBertrand Russell ja Henry Habberley Price 'i järgi on need vahendajad fenomenilised või mentaalsed partikulaaridmida tavaliselt nimetatakse meelteandmeteks. Oletame, et kellelgi on hallutsinatsioon.

Kroonilise valu käsitlus

Intuitsioon ütleb, et ta näeb midagi. Meelteandmeteteooria järgi ta näeb fenomenilisi indiviide meelteandmeidmillel reaalselt ongi need omadused, mis paistavad.

Meelteandmed on privaatsed, subjektiivsed ja ennastsisendavad ning on korrigeerimatu teadmise allikas. Meelteandmed ei ole meeleelundite ees, vaid teadvuses. Tajulise teadlikkuse puhul on alati tegu fenomeniliste objektide teadvustamisega, olgu siis tegu hallutsinatsiooniga või tajuga. Kuigi välistaju puhul tajutakse välisobjekte ja nende omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon. Paistab aga, et valu puhul tuleb see kaudsus introspektiivselt kergesti välja, sest me ei taha samastada valu kehaosaga, milles me seda tunneme.

Valu ja teisi " intransitiivseid " David Malet Armstrong" Bodily Sensations ", " A Materialist Theory of the Mind " kehalisi aistinguid tundub meelteandmete teooria hästi seletavat. Meelteandmete teooria seisukohast on valud fenomeniliste indiviidide paradigmaatiline näide.

Sarnased artiklid

Nende olemasolu sõltub sellest, et neid aistitakse, ja nad on aistijate jaoks loogiliselt privaatsed. Sellepärast siis ongi valud ühtaegu aktid ja objektid: nad ei saa olemas olla ilma elamusaktita Charlie Dunbar Broad" Scientific Thought ". Valu mõiste käib nii fenomeni kui objekti kui selle teadvustamise kui akti kohta.

Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson" The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory.

Levinuma vaate järgi asuvad valud fenomenilises ruumis või fenomenilisel väljal, mis on vastetega füüsilises ruumis kuidagi isomorfne või süstemaatiliselt seotud.