Vaikeste liigeste turse
Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Põletiku tõttu on sete kiirenenud, CRP tõusnud ja hemoglobiin langenud. Kutseline taastusravi on tähtis kohe haiguse algusest peale.
See on üks valusamaid artriidiliike.
Podagrale viitavad sümptomid, nagu soojus, turse, punetus ja valu ilmneb suure tõenäosusega esmalt suures varbas ning siis levib teistesse liigestesse. Podagra põhjuseks on sageli valkude, alkoholi ja magusate jookidega liialdamine. Ka mõningad ravimid võivad seda põhjustada. Ja ülekaal. Igal aastal saab suur hulk inimesi puugilt hammustada ning nad nakatuvad borrelioosi.
Selle haiguse varajasteks sümptomiteks on väsimus, palavik, peavalu ja paljudel juhtudel hammustatud piirkonnas ka punetav lööve. Kui seda tõbe välja ei ravita, levib see liigestesse, eriti põlvedesse, ja põhjustab valu.
Aja jooksul mõjutab see ka südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.
Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.
Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt.
Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.
- Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Elu liigeste artroosiga
- Ara valu liigestes
Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.
Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.
Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka Vaikeste liigeste turse.
Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste Liigeste ravi lülivaheliigeste suured kahjustused.
RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit.
Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi.
Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.
Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa Ayurvedic salv liigestele suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.
Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara.
Luude hõrenemist Vaikeste liigeste turse ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.
Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.
Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.
Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.
Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks.
D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas Vaikeste liigeste turse kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.
Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.
Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini.
Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid.
Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.
Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage.
Podagra toitumine Mis toidud söövad ja mida mitte podagra süüa
See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast Vaikeste liigeste turse psoriaasist.
Mis võib olla liigesevalu taga? Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, kui üritatakse saavutada väga head tulemust väga kiiresti, samuti sobimatute jalanõude, valede treeninguvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemsete toitumisharjumuste tõttu.
Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ning anatoomilised iseärasused. Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad. Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Seda tüüpi vigastusi on raske vältida, aga tasub teada, et kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused ning kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda.
Kõhres puudub verevarustus ja seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik.
Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis protsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu. Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid.
Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid sõrmeliigesed. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.
Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest. Laste nn kasvuvalud.