Parem vaandeliigestega valu,
Mittepõletikuliste põlvevalu põhjuste hulgas on igas lapseea vanusegrupis esikohal trauma, järgnevad ortopeedilised patoloogiad ja valusündroomid. Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas. Arvestama peab lapse vanusega, kuna mitmete patoloogiate avaldumine on eagrupiti erinev.
Põlvevalu lapseeas — sagedase kaebuse peamised põhjused Lisatud: 22 August Põlvevalu on lapseeas sage kaebus.
Eve Sooba Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates. Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.
Erinevatel hinnangutel esineb valu alajäsemes ligikaudu viiendikul koolilastest. Valu põhjuseks võib olla nii põlveliigese kui ka liigest ümbritsevate struktuuride põletik, trauma või ortopeediline mittepõletikuline haigus, kui ka hoopis liigesest proksimaalsema või distaalsema struktuuri kahjustus valu kiirgumine põlve piirkonda.
Reuma ladina keeles rheuma on põletikuline haigusmis kahjustab peamiselt südantliigeseidkesknärvisüsteemi. Põletiku põhjustaks on A-grupi beetahemolüütiline streptokokk [1] [katkine viide]. Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks.
Arvestama peab lapse vanusega, kuna mitmete patoloogiate avaldumine on eagrupiti erinev. Põlveliigese põletikku võivad kõigis lapseea vanusegruppides põhjustada erinevad tekitajad bakterid, viirusedsamuti võib artriit olla mitmesuguste reumaatiliste haiguste üheks ilminguks.
Kiiret sekkumist ja hospitaliseerimist vajab bakteriaalne artriit, mis on reeglina monoartriit ja mille Parem vaandeliigestega valu on lapsel febriilne palavik, tugev valusündroom ning veres põletikunäitajate tõus. Raviks rakendatakse intravenoosset antibakteriaalset ravi.
Kõige sagedasem reumaatiline haigus lapseeas 0—16 a on juveniilne idiopaatiline artriit JIA — põletik vähemalt ühes liigeses kestusega vähemalt kuus nädalat, mille puhul on teised võimalikud tekkepõhjused välistatud.
Haigusel on seitse erinevat alatüüpi, väga heterogeenne avaldumine ja kulg; põlveliiges t e haaratus on tihti esmaste ilmingute hulgas.
JIA võib alata igas vanuses, eelistatud on väikelapseiga kuni 3-aastased tüdrukud ja puberteediealised lapsed sagedamini tüdrukud. Kõige sagedasema avaldumisvormi — oligoartriidi 1—4 liigese haaratus — puhul on vere põletikunäitajad sageli normis. Tuumavastased antikehad võivad olla positiivsed eriti kuni 3-aastastel tüdrukutelreumatoidfaktor ja tsüklilise tsitrullineeritud peptiidi vastased antikehad seevastu on lastel harva positiivsed.
JIA diagnoosimisel alustab reumatoloog immunomoduleeriva baasraviga, viimase ebaefektiivsuse korral minnakse üle bioloogilisele ravile.
Mittepõletikuliste põlvevalu põhjuste hulgas on igas lapseea vanusegrupis esikohal trauma, järgnevad ortopeedilised patoloogiad ja valusündroomid. Ülekoormussündroomid avalduvad puberteedieas kasvuspurdi perioodil aktiivselt treeningutega tegelevatel lastel, sagedamini poistel.
Neist üks levinumaid on Schlatteri tõbi e sääreluu köbrukese apofüsiit 7—15 aastastel. Ülekoormusprobleemide Parem vaandeliigestega valu on esikohal koormuse oluline vähendamine.
Abistavateks uuringuteks põlvevalu põhjuste eristamisel on liigese ultraheli ja röntgenuuring soovitavalt lisaks ka sümmeetrilisest liigesest ja puusaliigestestvajadusel magnetuuring. Põlvevalul võib lapseeas olla väga erinevaid põhjuseid. Põlvevalu ei pruugi alati olla tõsisema haiguse väljenduseks, kuid üsna levinud arvamus nagu oleks reumaatilised haigused pigem vanemate inimeste probleem ja lapseea kaebused enamasti seotud kasvamise, ülekoormuse ja traumadega, on paraku ekslik ja võib viia eriarstile saatmise ja diagnoosi hilinemiseni.
