Kuidas maarata valu liigeste valu, Liigesevalu | Põhjused, sümptomid & ravivõimalused - Voltaren

Timo Rahnel, Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab.

Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas.

Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.

Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi.

Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks. Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada?

Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse.

Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone.

Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut. Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab.

Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad?

Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud. Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole. Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust. Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5—10 sammu järel valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega või lihtsalt sobimatu.

Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada.

Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega. Nende kõikide oluline sümptom on valu.

Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust.

Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides. Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist.

Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid. Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub.

Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid.

Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet. Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.

Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama. Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.

Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.

Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist. Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada - Tervis Pluss

Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.

Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti.

Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1 Kui sul on haav, mis ei ole korralikult puhastatud, on võimalik, et mingi haigustekitaja bakter sagedamini stafülokokk satub vere kaudu liigesesse või luusse, tekitades seal ägeda mädapõletikulise ehk septilise protsessi, kirjutab Prevention. ISelle tulemuseks on tugev turse ja valu vigastatud piirkonnas, palavik ja külmavärinad. Ning liigesevalu.

Mine arstile, sest ravimata nakkuslik artriit võib lõppeda surmaga. Podagra on kusihappe ainevahetuse häire, mille korral veres esinev liigne kusihape hakkab soolasid moodustama ja kristallidena verest välja sadenema, põhjustades liigestes turset ja tugevat valu. See on üks valusamaid artriidiliike.

Podagrale viitavad sümptomid, nagu soojus, turse, punetus ja valu ilmneb suure tõenäosusega esmalt suures varbas ning siis levib teistesse liigestesse.

Podagra põhjuseks on sageli valkude, alkoholi ja magusate jookidega liialdamine. Ka mõningad ravimid võivad seda põhjustada.