Valu liigese liigeses
Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Kellel tekib valu liigestes sagedamini? Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest.
Glükoosamiin pärsib kõhrekude kahjustavate ensüümide mõju ja kondroitiinsulfaadil on valuvaigistav ja põletikuvastane toime.
Tavaliselt on need kaks ainet tablettides koos. Proviisor Külli Teder soovitab glükoosamiini ja kondroitiini sisaldusega tablette liigeste suurenenud koormuse korral, mida võib põhjustada sportimine, füüsiline töö, ülekaalulisus või vanus.
Kaidi Reinart Kindlasti ei tohi liigesevalu kannatada, sest mure ei möödu iseenesest, vaid probleemi korral tuleb abi otsida apteekrilt või arstilt.
MSM ehk metüülsulfonüülmetaan MSM on hea orgaanilise väävli allikas, mis on oluline komponent elastiini, kollageeni, kõhre ja keratiini moodustumises. MSM on seega oluline nii sidekoe ja kõhre loomiseks kui liigeste liikuvuse tagamiseks. Uuringud kinnitavad, et MSM aitab kaasa glükoosamiini toimimisele, mispärast kasutatakse teda sageli koos glükoosamiini ja kondroitiiniga.
Oomega-3 rasvhapped Harrastajad, aga ka juba kogenenumad sportlased kipuvad treeningutega sageli üle pingutama, mispärast muutuvad nende lihased valulikuks ja põletikuliseks.
Külli Tederi sõnul võivad siinpuhul aidata oomega-3 rasvhapped, mis toetavad liigeste liikuvust, aitavad vähendada liigeste jäikust ja leevendada ületreenimise tagajärgi. Samuti arvatakse, et need võivad vähendada põletikulist protsessi.
Koer-kibuvitsa pulbri ekstrakt Kibuvitsal on unikaalne toime ja tal on imeline abi liigestele. Kibuvitsamarjade töötlemisel saadud Rosenoid-kompleks galaktolipiidid, triterpeenhape, C-vitamiin, flavonoidid ja karotenoidid on antioksüdatiivse ja kaitsva toimega.
Soojendavad salvid Rõske ja külma tõttu valutavad liigesed tahavad sageli sooja. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne.
Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada.
Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine. Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist.
Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad
Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine. Liigu ja treeni mitmekülgselt.
Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini.
Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. Millal pöörduda arsti poole?
Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Näiteks jooksid 20 km või tegid kükitades või põlvili tööd ja pärast seda algas põlvevalu.
Pane tähele, kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga.
Kui valu tabas sind järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Mitte väga harva esineb meil ka borreeliate peamiselt puukide kaudu levivate haigus-tekitajate põhjustatud liigesepõletikku. Kõige sagedamini on selle haiguse puhul haaratud üks põlveliiges.
Mida teha valutavate liigestega?
Raviks on antibiootikumid mitmenädalase kuurina. Tõsiseks probleemiks on lapseea krooniline liigesepõletik — kindla tekkepõhjuseta, tihti hiilivalt algav pikaajaline ning küllaltki ettearvamatu kulu ja ravile alluvusega reumaatiline haigus. Selle väljakujunemises etendavad oma osa väliskeskkonna tingimused, pärilik eelsoodumus, läbi põetud infektsioonid ja paljud muud tegurid. Sagedamini haigestuvad tütarlapsed, suhteliselt tihti algab protsess 1—3 aasta vanuses või puberteediperioodis.