Ulekoormatud valu liigesed

Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes.

Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku.

Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid.

Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, Tabas spin-valus. Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates.

Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e.

Mida teha, kui liigesed sügisel valutavad?

Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad.

Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga Luude otsi takistab teineteise vastu hõõrumast tugev ja sile kõhr.

Kõhrepind koos liigesevõidega tagab liigutuste sujuvuse, aitab pehmendada liikumisega kaasnevaid põrutusi ning kõhr osaleb ka liigese ainevahetuses. Liigeseid ümbritseb tugev kapsel, mis hoiab koos ja kaitseb liigestuvaid luid ja kõhre, stabiliseerides niimoodi liigest.

02 Põlveliigese testimine

Luud on omavahel ühendatud tugevate elastsete sidemete ehk ligamentidega. Liigeseid ümbritsevad lihased, mis kinnituvad luule kõõluste abil.

• Valutab liigese jala lamedat
• Alalõualiigeste haiguslikud seisundid - Tartu Ülikooli Kliinikum
• Marika Jürgenson,
• Mida teha, kui liigesed sügisel valutavad? - Tervis
• 12 nadala valus liigesed
• Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga.
• Finger Artriit
• Haiget kate suurte sormede liigestele

Lihased ei ole küll otseselt liigeste osad, kuid võimaldavad omavahel vastaspaaridena töötades liigestel liikuda, sirutuda ja painduda. Tugevad lihased aitavad kaasa liigeste toestamisele, kaitsmisele ja ka tõhusamale ainevahetusele. Mõistliku koormamise seadus Liigeste pideva mõistliku koormamisega toimub liigesekõhre kokkusurumine ja paisumine. Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ning iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitaineterikast liigesevedelikku.

Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus. Alakoormatud või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ning kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ja tugevuse. Parim ravi on ennetus Proviisor õpetab, et liigeseprobleemide vältimiseks tuleb ennast iga päev aktiivselt liigutada vähemalt üks tund.

Toiduga kõigi vajalike ainete kättesaamiseks soovitab apteeker süüa tervislikult ja mitmekülgselt.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Pealekauba saame piisavalt liikuda, ent vältida liigeste ülekoormust, hoida tervislikku kehakaalu ja toituda mitmekesiselt,» võtab proviisor soovitused kokku.

Püüdke vältida lõualuude paigast nihkumist sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine. Kui lõua liigutamisel tekib heli, siis lõpetage surve avaldamine ja alustage harjutust uuesti avades suud veelgi aeglasemalt. Neljast küljest avaldatud surve peaks võimaldama suu avamist ja sulgemist ilma lõualuude paigast nihkumiseta.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Lükake enda alalõug ette ja hoidke lõuga selles asendis umbes 10 sek. Seejärel asetage käsi lõuale ning sellele survet avaldades lükake lõug tagasi normaalsesse asendisse.

Hoidke lõuga normaalses asendis 5—10 sek. Üldised soovitused Süüa pehmet toitu. Vältida kõvade toitude ja suurte suutäite hammustamist. Vältida väga viskoossete toiduainete söömist.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Mäluda tuleb tagumiste hammastega, vältida esihammastega näksimist. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.

Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised.

Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini: noor inimene jookseb 10 kilomeetrit ning võib homme uuesti joosta, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Liigesed võivad valutada ja paiste minna, aga ka lihtsalt ragiseda. Liigeste ragisemise kohta on erinevaid teooriaid, alates sellest, et liigeses on väikesed õhumullid, mis raginaga lõhkevad, kuni selleni, et kõhre teatud segmendid pehmenevad. Ragin võib olla märk ka sellest, et tõsisemad vaevused on ees.

Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine. Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud.

Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. Millal pöörduda arsti poole? Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Näiteks jooksid 20 km või tegid kükitades või põlvili tööd ja pärast seda algas põlvevalu.

Pane tähele, kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt.