Mida teha, kui poidla liigese valus. Sage kaasaja probleem - labakäevalu

Küll aga tuleb konarlikuks muutunud kõhre säilitamiseks jälgida, et füüsiline koormus oleks mõõdukas. Kontoripäev ei peaks kulgema vaid istudes, oluline oleks iga tunni tagant teha viieminutiline sirutuspaus. Lihased ei ole küll otseselt liigeste osad, kuid võimaldavad omavahel vastaspaaridena töötades liigestel liikuda, sirutuda ja painduda.

Külastaja küsib:

Hiirekäsi Pihkmiselt paikneva randmekanali ahenemisel või kui seda kanalit läbivate sõrmede painutajalihaste kõõlused on tursunud ülekoormuse tagajärjel, hakkavad need avaldama survet keskpidisele ehk mediaannärvile. Tüüpiliselt kannatab rohkem juhtiv käsi, paremakäelistel seega parem käsi. Käte raputamine leevendab sümptomeid. Valu ja sõrmede ebameeldiv surin suurenevad randme maksimaalse painutuse või sirutuse korral, näiteks raskuse kätte võtmisel.

Raskemal juhul püsivad vaevused ka päeval. Haiguse väljakujunemisel mängivad oma rolli ka hormonaalsed mõjurid.

Sagedamini võib karpaalkanali sündroomi esineda kilpnäärme alatalituse, diabeedi või raseduse ajal. Oluline tegur sündroomi tekkel on käe asend töötamise ajal, samuti lisanduv vibratsioon. Äge haiguspilt võib olla ka ühekordse tugeva ülekoormuse tagajärg. Tööpäeva lõpuks on siis õlavööde ja labakäsi väsinud ning valulik.

Vaevuste ennetamiseks tuleb kriitilise pilgu üle hinnata oma töötingimused ja -harjumused,» soovitas taastusarst.

Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu.

Mis see on?

Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1. Kes sellesse haigestuvad? Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel.

Mida teha, kui poidla liigese valus

Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.

Millised on sümptomid?

Artroos on kulumishaigus

Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist — septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus.

Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta.

Artriit pöidlapõhimikul

Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades. Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure.

Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha.

Mida teha, kui poidla liigese valus

Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist. Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.

Reumatoidartriit on põletikuline haigus

Muidugi kui selleks on vajadus. Kuid üks ei asenda teist. Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne. Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume Mida teha edukalt liigeste endoproteesimisega.

Dr Sooba soovitab operatsiooniks aegsasti valmistuda. Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.

Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus. Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.

Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.

Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist. Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus.

Kes sellesse haigestuvad?

Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses.

Mida teha, kui poidla liigese valus

Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada. Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega.

Esineb nn stardikangus, mil pärast istumist püsti tõustes on puus või põlv valulikult kange, kuid liikuma hakates möödub see ruttu. Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast.

Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone.

Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista. Valule lisanduvad hiljem tihtipeale ka paistetus ja kuumustunne.