Juudi uhine poletik. [VSL] Dictionary of Foreign words
Ei saa ka anda üht lubadust rahvale ja teha teist seadust vaimulikele. See keeld ja põhjus on loetletud Noahide seadused [45] ja kaks korda sisse 3.
Ahhemeniidide Pärsia suurriik eKr Ahhemeniidide territooriumite laienemine — eKr Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Kambyses end vaaraoks — eKr ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate RaHorose ja Osirise kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse Egiptuses veetis Kambyses kolm aastat, otsustades vallutada ka Nuubia.
Ahhemeniidide Pärsia suurriik eKr Ahhemeniidide territooriumite laienemine — eKr Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Kambyses end vaaraoks — eKr ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate RaJaahoki haiged polved ja Osirise kehastus.
Formaalselt rajas ta Egiptuse Egiptuses veetis Kambyses kolm aastat, otsustades vallutada ka Nuubia.
Kuid tema sõjaretk sinna kukkus täielikult läbi, enamik sõjaväest hukkus ning Egiptuses ja Pärsias puhkesid mässud. Egiptuse ülestõusu surus Kambyses kohe maha, kuid Artrohi haigus ja ravi, olles teel suruma maha Pärsias puhkenut, ta hukkus.
Pikemalt artiklis Ahhemeniidide riik Egiptuse vallutamine Pärsia suurriik Pärsia kuningate kuninga ja Egiptuse vaarao — eKr Dareios I ajal jagas Dareios, Kreeka pärimuse kohaselt riigi kahekümneks administratiivüksuseks — satraapiaks. Egiptus oli Ahhemeniidide Pärsia satraapkond. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali ehitus. Korduvalt ebaõnnestunud ülestõusude järel suutsid egiptlased kreeklaste sõjalise abiga aastal eKr iseseisvuse taastada, kuid kaotasid selle taas aastal eKr, kui langes viimane põliselanikust vaarao.
Navigeerimismenüü
Aleksander Suure impeerium[ muuda muuda lähteteksti ] Sõjas Ahhemeniidide Pärsiaga okupeeris Aleksander kogu Vahemere idaranniku ja suundus Egiptussemis talle vastupanuta alistus. Pärsia satraap võttis Aleksandrit pidulikult vastu ja andis talle üle aastal eKr võimu ja riigikassa. Egiptuse preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks.
Egiptuses rajas Aleksander Niiluse deltasse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Aleksander Suure impeeriumi piirid — eKr Pärast Egiptuse vallutamist makedoonlaste poolt osutus kogu Vahemeri Pärsiast äralõigatuks, pärslaste sõjalaevastik, mis oli pärast Issose lahingut küll tunduvalt nõrgenenud, aga siiski takistas Aleksandri armeed Kreeka ja Makedooniaga regulaarselt sidet pidamast, kapituleerus nüüd täies koosseisus.
Egiptuse alistamise järel algas sõja teine järk, mil Aleksander liikus Assüüriasse.
Aastal eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse ning oli pärast seda oli Egiptus kuni aastani 30 eKr kreeka-makedoonia päritolu valitsejate Ptolemaioste dünastia võimu all. Nende viimane esindaja oli Kleopatra VII. Aleksander Suure surma ajal oli Ptolemaios Egiptuse asevalitseja ning erinevalt regendiks määratud väepealik Perdikkasest pooldas tema Aleksandri riigi jagamist väepealike ehk diadohhide vahel.
Peamised artiklid: Koššer loomad ja Puhas loom The Toora lubab süüa ainult neid maismaaloomi, kes neid närivad kaisus ja on pistetud kabjad. Teatud kodustatud linde võib süüa, näiteks kana, haned, vutid, tuvid ja kalkunid. Toora lubab süüa ainult neid kalu, millel on nii uimi kui ka soomuseid.
Aleksander Suure eKr— eKr loodud maailmariik lagunes Diadohhide sõdades ja Makedoonia jäi laostuva riigiosa tuumikuks. Aleksander Suure väejuhid ja järglased diadohhid kreeka Juudi uhine poletik diadochos, 'järglane'; tähtsamad: AntigonosKassandrosPtolemaiosSeleukosLysimachos võitlesid pärast Aleksandri surma eKr ülemvõimu ja seejärel riigi jagamise pärast.
Ühine vastutus kuulutuses
Ptolemaios I kindlustas oma võimu Egiptuses, liites sellega ka Kürenaikaning alistas oma võimule ka Küproseteisi väiksemaid Vahemere saari ning ka Väike-Aasia lõunaranniku. Samuti alistas ta ajutiselt teisi alasid, näiteks Süüria ja Palestiina. Pikemalt artiklites Ptolemaioste dünastia ja Ptolemaioste kuningriik Ptolemaioste kuningriigi ajal rajati Aleksandria sadamasse üks maailmaimedest — Pharose tuletorn eKr kuulutas Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale ja rajades hellenistliku Egiptuse riigi, mis kestsid kuni aastani 30 eKrmil Egiptus Rooma riigiga liideti.
Ettevaatliku ja kavala poliitikuna silma paistnud Ptolemaios ei ajanud Seleukos I ega Demetrios Poliorketese stiilis poliitikat, millega nood soovisid saada iga hinna eest tugevaimaks hellenistlikuks monarhiks, vaid ta rahuldus Egiptusega ning pühendus kunsti, kirjanduse ja filosoofia soosimisele.
Ptolemaios I -e kuningriik oli tugev hellenistlik riik, mis ulatus idas Lõuna- Süüria nn Koile-SüüriaPalestiina ja Liibüaniläänes Kürenaikani ja lõunas Nuubiani ning hõlmas ka Küprose ja mitmed Egeuse saared.
Aleksandriast sai riigi pealinn, hellenistliku kaubanduse ja kultuuri keskus. Et kohalike egiptlaste seas poolehoidu võita, nimetasid valitsejad endid vaaraode järeltulijateks. Hiljem võtsid Ptolemaiosed omaks Egiptuse tavad, Juudi uhine poletik ning osalesid religioonielus.
Egiptuses oli ülekaalukalt tähtsaim linn Aleksandriaehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga.
Ptolemaios I Soter asutas Aleksandria Museioni Muusade pühamu ja Aleksandria raamatukogumillest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim Juudi uhine poletik ja kirjanduskeskus.
Ptolemaioste kuningriik ca Antiochos III Suur võitis Rooma riigi periood 30 eKr— [ muuda muuda lähteteksti ] Rooma keiser Augustus vallutas Egiptuse 30 eKr ning kuni 7.
Egiptuse kuningas 80 — 58 eKr ja 55 — 51 eKr Ptolemaios XII ajas Rooma -meelset poliitikat, 59 eKr sai ta Rooma ametlikuks liitlaseks, kuid 58 eKr aastal kukutati ta tänu ebapopulaarsele ja saamatule katsele anda Küpros roomlastele.
Ta põgenes riigist, 55 eKr taastas ta tänu roomlaste toetusele oma võimu, kuid 51 eKr jäi ta raskelt haigeks ning suri. Ta määras oma pärijaks tütre Kleopatra VIIkelle trooniletõusu tagajateks määras ta testamendis roomlased. Rooma keisririigis Julius Caesari ja alaealiste Ptolemaioste kaitsjaks Rooma senati poolt määratud Pompeiuse vahelises kodusõjas taandus Pompeius Farsala lahingu kaotuse järel Egiptusse, kus ta aga 48 eKr tapeti.