Uhised vigastused tahendavad. Vere hüübimine
Peamiseks toimivaks ensüümiks on plasmiin , mida reguleerivad mitmed aktivaatorid ja inhibiitorid. Haiguspuhkuste põhjuste ja vigastustest tingitud töövõimetuse kohta on vähe andmeid. Oma mõtetes kasutame ka meie alati DCS meetodit: kui haige on külm ja raskesti vigastatud, siis teeme minimaalse. Saime küll korraks südame käima, ent südametegevus rauges uuesti.
Tavakodaniku jaoks seostub trauma eelkõige ortopeedilise vigastusega. Siia kuuluvad käe- või jalavigastused ning luumurrud. Tegelikult leiab trauma põhjustatud Uhised vigastused tahendavad kõikjalt.
Meie professionaalses keskkonnas kasutatakse traumade liigitamiseks skooringusüsteemi. Kiirabi triažeerib haiget haiglaeelselt RTS-i Revised Trauma Score kasutades, et otsustada kui kiiresti ja kuhu haiglasse patsient toimetada. Traumameeskonna valmisoleku tagamiseks tehakse haiglas juba enne patsiendi saabumist punase trauma juhendi järgi uus kiire hinnang.
Viidatud valu: ühised piirkonnad ja mida see tähendab
Olulised on traumamehhanismid, hingamisteede avatus, veritsuskolded ja füsioloogilised näitajad. Traumaskooringutest kasutame ka Nooofen geeli osteokondroos keharegioonil lühendatud vigastuste skoori Abbreviated Injury Scale. Skooride ühendamine annab traumale tervikraskuse Injury Severity Score.
Skoor võtab kolme kõige raskemalt vigastatud kehapiirkonna traumad kokku ja teeb matemaatilise arvestuse, mille tulemus paigutub skaalal Kennedy kuulilask, mille tekitatud ajuvigastusest ei ole võimalik välja tulla. Üle 15 punkti saavad rasked vigastused ja üle 25 kriitilised vigastused. Ameerika traumekeskused võtavad oma andmekogusse üle 9 punkti saanud vigastused, sest väiksema skoori saanud pisivigastuste mõõtmiseks pole piisavalt ressursse.
Eestis kogutakse andmeid üle 15 punkti saanud vigastuste kohta. Ravi algab kiirabist kui esimesest meditsiinilisest üksusest. Millistel juhtudel alustab kiirabi ise traumaravi ja kui põhjalikku ravi saab kiirabi üldse pakkuda? Kiirabi on üks osa suuremast traumasüsteemist, mille tuksuv süda on traumahaigla. Põhja-Eesti kontekstis on selleks Regionaalhaiglakuhu tuuakse kõik raskelt vigastatud haiged.
- Vigastustest tulenev koormus 4 3.
- Vahendid turse liigestest
Kiirabi ja haiglate poolt on kokku lepitud teatud reeglid. Näiteks punane trauma tuuakse Regionaalhaiglasse, kus on olemas vastav võimekus kõikide haigete raviks.
Trombotsüütide adhesiooni tugevdab veelgi von Willebrandi faktor VWFmis vabaneb endoteeli rakkudest ja trombotsüütidest. Selle tagajärjel kinnituvad trombotsüüdid ekstratsellulaarsele maatriksile ja see soodustab trombotsüütide pinnal oleva teise retseptori, glükoproteiin VI seondumist kollageeniga.
Keskhaiglatel nii kõrget võimekust pole ehk sinna ei viida neurokirurgilise vigastusega haiget. Esmalt saab kiirabi häirekeskusest teate, et inimesel on Tallinna piirkonnas tekitatud ohtlik noavigastus ning antakse Delta kutse, mis tähendab, et tegemist on eluohtliku traumaga. Kiirabi järgib Haigekassa ja Ravikvaliteedi Indikaatorite Nõukoja poolt välja töötatud kriteeriume.
Linna piires peab kiirabi Delta kutsele kohale jõudma 7 minutiga, maapiirkonnas 14 minutiga. Tallinna piirkonnas võib see aeg jääda minuti kanti ning hilinemise võib põhjustada brigaadide arv. Linna teenindab Tallinna Kiirabi, mis on Uhised vigastused tahendavad väga tugev süsteem, kuid kiiruse analüüsimisel selgub, et vajame lisabrigaade.
Kiirabi reageerib kutsele, neil on baasinformatsioon, meeskond jõuab kohale ja hindab olukorra ohtlikkust ehk tehakse keskkonnaseire. Kontrollitakse ega läheduses ei põle midagi, ega pole karta veel ründeid ja kas meeskonnal on tagatud turvaline ligipääs haigele. Situatsioonid võivad olla erinevad: maja põleb, inimene on aknast välja hüpanud, läheduses on bensiinkanister jne.
Seejärel tuleb hinnata patsiendi seisukorda. Meeskond teeb haigele kiire hinnangu, mõõdetakse vererõhku ja vaadatakse üle vigastuste mehhanismid. Kokkuleppe kohaselt tuuakse kõik läbivad vigastused ja hulgitraumad koheselt Regionaalhaiglasse. Transport vältab Tallinna piirkonnas minutit.
Sõltuvalt vigastusest on kiirabil valida kahe erineva taktika vahel. Juhul kui haige on stabiilne, siis on loomulikult mõistlik jäse stabiliseerida ning panna peale kiire lahas.
Nii väldime transpordi ja kanderaamidega kolimise käigus edasist vigasaamist. Kui aga kannatanul on noavigastus rindkere piirkonnas ja haige vererõhk on 80 mm Hg, siis pole siin midagi stabiliseerida, tuleb ruttu haiglasse sõita. Kõige parem vedelik haiglaeelses keskkonnas on ikkagi diisel.
Näiteks võib vigastatud kõhunääre põhjustada valu seljas või südameinfarkt võib põhjustada lõualuu valu.
Vajutada gaasipedaali ja jõuda patsiendi edasiseks opereerimiseks võimalikult kiiresti traumahaiglasse. Kehatüve veresoonte vigastuste ja südamevigastuste puhul ei aita stabiliseerimine, lahused ega head sõnad, ainult kiire kehaõõnsuse avamine, klemmi asetamine ja vererõhu taastamine verekomponentidega. Vaja on kompleksset ravi STD valu liigesed seda võimalikult kiiresti.
Kas teiste riikide praktikas võtab kiirabi endale suurema rolli? Kas ka Eestis võiks kiirabi vajadusel avada kohapeal rindkere, paigaldada klemmid ja teha muidki tegevusi enne traumakeskusesse jõudmist? Tegu on juba vana debatiga.
Kiirabid tahaksid rohkem teha ja see on ka mõningate andmete poolt toetatud. Näiteks Uhised vigastused tahendavad olemas Londoni piirkonnal põhinev uuring, mille tegi London Air Ambulance helikopterteenuse meeskond. Nad kirjeldasid Journal of Trauma ajakirjas ühte seeriat juhuseid, kus läbiva traumaga vigastatud haigetele, kes kaotasid elulised näitajad ja olid südameseiskuses, tehti kohapeal torakotoomia ehk rindkere laiaulatusliku avamine. Me nimetame seda merekarbi torakotoomiaks.
Rindkere on avatud ja poolestatud, vajadusel on mindud ka üle rinnakuluu. Muidugi olid valgustingimused kehvad ja instrumendid vähesed, kuid haige sureb igal juhul, kui tema südamevigastusele näppu ette ei saada. Sellised protseduurid on aga piiratud noavigastustele, kus südamel on konkreetne vigastus. Kui õnnestub südamekotist veri välja saada, saab süda taas hakata laienema ning lisaks tuleb sõrm veritsuskoldele ette panna ja intravenoosne lahus jooksma.
Kui on veel verekomponente, siis seda parem. Näiteks meie Regionaalhaigla kiirabikeskustes ja EMO-s on olemas välisvereladu.
Delta kutsetele võtab kiirabi alati kaasa 0-negatiivse vere. Selle koha pealt oleme küllalt arenenud traumasüsteem, sest meil läheb veri patsiendi juurde. Et intravenoosne lahus ei transpordi hapnikku sihtrakkudeni, vaid ainult punased verelibled, siis ongi veri diisli kõrval teine parim lahus.
Debatt pole veel lahendust leidnud. Traumakirurgid arvavad, et selliste lahenduste elulemus on minimaalne, tegu on patsiendi eksponeerimisega vigastustele, mille tulemuseks on murdunud roided. See ei ole tänaval ja pimedas turvaline operatsioon, isegi kui on olemas pealamp ja kiirabiprožektor.
Hulgitraumad on keerulised ja Uhised vigastused tahendavad mitmete spetsialistide koostööd. Kes ja millises järjekorras patsiendiga tegeleb? Idee aluseks oli Ühendriikide ortopeedi Steineri lugu. Ta lendas naise ja kolme Uhised vigastused tahendavad Los Angelesest Burbanki lennuväljalt Nebraska poole ja ühel hetkel kaotas lennuk ilma tõttu juhitavuse ning oli sunnitud tegema Nebraska maisiväljal hädamaandumise.
Steineri naine suri kohapeal, lapsed ja mees ise olid raskelt vigastatud. Ta otsis abi ja hääletas mööduva autoga end esimesse haiglasse, kus puudus igasugune võimekus teda aidata.
Eestisse tõime selle Protokolli esimene printsiip A on airway ehk hingamisteede avamine. Ei ole mõtet reponeerida, kohandada luumurdu, kui haigel pole hingamistee vaba. Kui oled vee all ja ei saa piisavalt hapnikku, siis on sul aega maksimaalselt kaks minutit.
Kasutame lihtsat baasmeetodit: tõsta lõuapära üles, ava hingamisteed, lisa hapnik või juhitav hingamine ja intubatsioon.
Igal asjal on omad riskid ja eelised, otsus Uhised vigastused tahendavad vastu juhupõhiselt. Teine Uhised vigastused tahendavad B on gaasivahetus. Avatud hingamisteest ei ole abi kui kopsus ei toimu hapnikustamist ja süsinikdioksiidi väljahingamist. Harilikult tehakse õhu dreneerimist Eboniidi liigeste ravi. Kolmas samm C on tsirkulatsioonikontroll ehk veritsuskolde peatamine.
Olgu see sõrmega või žgutiga, mis jäsemele peale pannakse või südamevigastus, mida saab kontrollida vaid opitoas. Igal juhul tuleb peatada eluohtlik veritsus ning sellest johtuvalt võivad isegi teised punktid protkollis hiljem tulla.
Neljas samm D on disability, mis on neuroloogilised kahjustused ning sellele järgneb viies E ehk exposure, mis on terve haige eksponeerimine üldseisundi hindamise eesmärgil. Haige võis küll kukkuda kolmandalt korruselt, kuid kui sa ei märka noahoopi tema seljal, siis võid valesid Uhised vigastused tahendavad anda. Tuleb sooritada terve keha eksponeerimine, vigastuste hindamine ja keskkonnakontroll.
Haige ei tohi kaotada temperatuuri, talle tuleb peale laotada soojad tekid ja soojendada tuba maksimaalse temperatuurini, sest külm haige ka veritseb rohkem. Need on alati meie protokollipunktid, olgu patsiendiks laps, rase naisterahvas või aastane vanaema.
Meediast jääb sageli mulje, et traumaoperatsioonid vältavad pikalt, isegi tundi järjest ja spetsialistid muudkui vahetuvad.
52006DC0328
Kuidas see tegelikkuses välja näeb? Pikkade operatsioonidega seoses meenub mulle kohe Rootsi välisminister Anna Lindh, kes sai Stockholmi kaubanduskeskuses kurjategijalt kaks noahoopi kõhupiirkonda ja toimetati kiiresti Karolinska haiglasse, kus ka mina tol ajal töötasin. Lindh toodi haiglasse, kõik professorid seisid uksel järjekorras. Seal oli veresoontekirurgia professor, traumaprofessor, maksakirurgia kõrgemad spetsialistid ning isegi maksasiirdajad, sest naise vigastus oli maksapiirkonnas ning suured veresooned olid viga saanud.
Ent kõigi nende ekspertide seas polnud ühte kaptenit, kes oleks viinud läbi lühendatud kirurgia damage control surgerymille eesmärk on peatada veritsus ja kontaminatsioon soontes. Esmalt tuleks haige üles soojendada, viia ta intensiivravi osakonda ja normaliseerida kogu füsioloogia. Edasine võitlus jätkub alles siis, kui haige on juba stabiilne.
Viidatud Valu: ühised Piirkonnad Ja Mida See Tähendab | Lihas-skeleti süsteemihäired
See strateegia on päästnud viimase 20 aasta jooksul enim elusid. Teise näitena tooksin Howard Pringle'i, tuntud šoti kirurgi, kes kasutas sama strateegiat. Stone muutis oma taktikat ja otsustas esmalt peatada veritsuse. Sidus väikese paelaga sooleotsad kiiresti kinni, pesi sooja veega kõhukoopa puhtaks, sulges selle ja tuli paari päeva pärast tagasi. Ta märkas, et haigete elulemus oli palju kõrgem. Tõepoolest märkimisväärne vahe. Oma mõtetes kasutame ka meie alati DCS meetodit: kui haige on külm ja raskesti vigastatud, siis teeme minimaalse.
Kuldne Uhised vigastused tahendavad peaks esmalt olema umbkaudu tund. Peame arvestama, et hoolimata operatsioonitoa temperatuurist, jahtub avatud õõnsustega haige kiirelt ja sellel on omad tagajärjed - veri ei koaguleeru ja veresooned tõmbuvad koomale.
Prof Peep Talving - traumaravist siin ja mujal | Traumakeskus
Alati tuleb esmalt sooritada lühike kirurgia, hästi planeeritud ja kiirete liigutustega, ja sealt viia patsient intensiivraviosakonda, kus ta püsib seni, kuni on piisavalt stabiilne edasiseks raviks. Oleme pikalt rääkinud arstide rollist. Kas oma pika staaži jooksul nii Eestis kui Ühendriikides, Rootsis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis, olete märganud, millised patsiendid tulevad suurema tõenäosusega traumast eluga välja?
Loomulikult on siin ühiseid nimetajaid. Mida raskem on vigastuste üldine koorem, seda kehvem on tulem. Siin oleks mõistlik teha omad järeldused ja kanda vajadusel kiivrit, olgu siis rulasõidul või rattasõidul.
Puude raskusastme tuvastamise praktikad. Leila Lahtvee
Järgmisel kohal on veritsusvigastused, kas veresoonte veritsus, vaagnamurrust põhjustatud veritsus või isoleeritud maksa- või põrnatrauma. Kui murrad ainult ühe luu labajalas, siis ongi tulemid head, sest see ei vii surmani. Ehk kõik oleneb vägagi trauma situatsioonist, raskusest, patsiendi olemusest, kaasuvatest haigustest, vanusest.
Kui vanem inimene lööb pea vastu treppi ära, siis peab arvestama, et tema ajul esineb juba mingil määral eaga kaasnev atroofia. Vanemate inimeste subturaalsete hematoomide sagedus on palju kõrgem.