Uhine haigus ja nende ravi, Põhinavigatsioon
Võib öelda, et suitsetavate patsientide skriining püsiobstruktsiooni suhtes ja sellele järgnev nõustamine suitsetamisest loobumise suhtes ei mõjutanud suitsetamisest loobumise määra. Isutust võivad põhjustada ka võimetus toitu ära tunda, halvasti istuvad proteesid jm.
Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired.
Kui kulukas on Sinu "tasuta" ravi? | Eesti Haigekassa
Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb. Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada. Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid. Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa. Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2.
Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel.
Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul.
Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination. Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus (RJ-J/42.1-2020)
Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.
Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1. Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa.
Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt.
Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda.
🔴Trik terbaru room scatter fafafa tercepat plus banjir scatter setelah maintance April 2021
Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater. Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog. Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe.
Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad. Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu. Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus - Ravijuhend
Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad. Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes.
Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga. Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega.
Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada.
Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.
Uuringutega pole tõestatud, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3.
Nad ei pea järgima eridieeti.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (lühend - NETS)
Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada. Joonis 3. Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)
Isu alandavad vähene kehaline aktiivsus, mõned ravimid, lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine. Isutust võivad põhjustada ka võimetus toitu ära tunda, halvasti istuvad proteesid jm. Nii võidakse liigselt kõhnuda ja kaotada lihasmassi, mis omakorda suurendab kukkumise ja teistesse haigustesse haigestumise riski. Seega on soovitatav valgurikas toit ja alakaalu vältimine. Isu vähenemisel võib abi olla apteegis müüdavatest valgulisanditest valgupulbri või -joogi kujulsamuti sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa söömisest.
Borrelioosi nakatunud ja haiglaravil viibiva inimese tohterdamine maksab haigekassale umbes eurot. Eelnevad näited on ainult haiglas ravitud juhud, millele lisanduvad inimeste endi ostetud ravimid, haigekassa kulutused soodusravimite hüvitamisele ja inimestele välja makstud haigushüvitis. Pimesoolepõletik on ägedat kõhuvalu põhjustav haigus lastel ja noortel, harvem ka vanematel inimestel. Äge pimesoolepõletik on kõige sagedasem erakorraline haigus, mille raviks on pimesoole eemaldamine operatsiooni käigus.
Pimesoolepatsientide ravile kulus haigekassal üle 2,6 miljoni euro. Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Nakkushaiguskahtlus ja haiguse diagnoosimine 1 Nakkushaiguskahtlus tekib, kui inimesel ilmnevad nakkushaigusele iseloomulikud kliinilised nähud või kui ta on otse või kaudselt kokku puutunud nakatunud inimese või loomaga. Kahtlust võivad kinnitada laboriuuringu tulemused. Nakkushaigusjuhtumite registreerimine 1 Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste registris ja moodustuvat andmekogu kasutatakse nakkushaiguste ennetamiseks ja nende levikutendentside selgitamiseks.
Nakkushaiguste registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Teabe edastamine 1 Tervishoiuteenuse osutaja edastab nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teavet Terviseametile käesoleva seadusega kehtestatud alusel ja korras. Katku, koolera, kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike esinemisest teatatakse Häirekeskusele. Uuringutulemused nende haiguste kohta, mis viitavad registreeritavatele nakkustele, edastatakse uuritava isiku elukoha järgsele Terviseametile.
Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Mittemedikamentoossetest haiguse tekkeriski ja kulgu modifitseerivatest teguritest on suitsetamisest loobumine kõige olulisem.
Seetõttu otsustas töörühm uurida, kuidas skriining ja skriininguga tuvastatud püsiobstruktsiooniga suitsetajate suitsetamisest loobumise lühinõustamine mõjutab loobumise määra. Uuringutes ei ole leitud seost spiromeetria teostamise ja sellele järgneva lühinõustamise ja suitsetamisest loobumise vahel.
Seetõttu otsustas töörühm, et kõiki suitsetavaid asümptomaatilisi patsiente ei ole vaja püsiobstruktsiooni avastamiseks skriiningspiromeetriale suunata. Spiromeetriale peab suunama need suitsetavad patsiendid, kel esinevad KOK-ile viitavad sümptomid. KOK-i diagnostilised kriteeriumid spiromeetria alusel 4. KOK-i kahtlusega patsiendil tehke spiromeetria, spiromeetrial obstruktsiooni olemasolul tehke bronhodilataatortest. Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste 5.
Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse aste 6.