Artrosi artriidi ravi

Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Artikkel on kuulatav digipaketi tellijatele Tellijale «Kui tervis on väga hea, siis on esialgu raske aktsepteerida, et mõni asi hakkab natukene «logisema»,» tõdeb dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst. Põletikuliste haiguste puhul on tegemist kogu keha haaravate immunoloogiliste protsessidega, mis põhjustavad ka liigespõletikku. Samal ajal võib haigus võib pugeda ka labajalgadesse. Diagnoosimise ja ravi olulisus Esimese asjana tuleb pöörduda perearsti juurde, kus tehakse selgeks, kas tegemist võiks olla pigem artroosiga või jääb kahtlus põletikulisele liigesehaigusele nagu näiteks reumatoidartriidile või mõnele teisele haigusele.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem.

Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Haiguse lõppfaasis on valu püsiv ja häirib ka öösel. Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas.

Mis on artroosi ohutegurid? Liigeste kulumise ohutegurid on vanus, liigne kehakaal ja sund­liigutuste või halva asendiga seotud pikaajaline töö.

Sportides tuleb ette traumasid, mis võivad liigest või seda ümbritsevaid kudesid kahjustada ning soodustada samuti artroosi teket. Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Korraga on valu tavaliselt ühes puusas, põlves või õlas.

Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid.

Artroosi valu on artriidi valust algfaasis tuimem ja kaasnev kangus ei kesta kaua, liikuma hakkamisel see möödub. Lisaks suurtele liigestele poeb artroos vahel ka kätesse.

Valu ja kangust on siis kas pöidlaliigestes või sõrme lõpplülidevahelistes liigestes, käed muutuvad pika haiguse peale pahklikuks. Käte artroosiga veres põletikku ei leia ja liigesed oluliselt paiste ei lähe.

Kui artoosi korral on tihti mängus soodustavate faktoritena trauma või ülekaal, siis põletikulist liigeshaigust ei saa ise ära hoida ja pärilikkus võib siin mängida oma rolli.

Põletikuliste haiguste puhul on tegemist kogu keha haaravate immunoloogiliste protsessidega, mis põhjustavad ka liigespõletikku.

Põletikuliste liigesehaigustega tekkiva artriidi ehk liigespõletiku puhul ei anna liigeskangus, paistetus — väikesed liigesed on silmnähtavalt punnis — ja valu järele. Tunde või terve päeva kestev kangus ja valu käes võib teha nii haigeks, et pastakat või lusikat ei saa kätte võtta, samuti ei püsi kohvitass käes. Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib arst.

Artroos põhjustab tõsiseid häireid alles haiguse lõppfaasis, kus liiges on nii ära kulunud, et valu muutub regulaarseks, sageli on siis valu ka öösel.

Diagnoosimise ja ravi olulisus Esimese asjana tuleb pöörduda perearsti juurde, kus tehakse selgeks, kas tegemist võiks olla pigem artroosiga või jääb kahtlus põletikulisele liigesehaigusele nagu näiteks reumatoidartriidile või mõnele teisele haigusele. Kuna artriidi kulg on erinev artroosist ning see liigeseid ja luid lammutav põletikuline protsess on kiire kuluga, siis diagnoosi hilinemisel ja õige ravita tekivad kätes jalgades püsivad deformatsioonid, mis ei lase enam endiselt tööd teha ja võib invaliidistumist põhjustada.

Põletikuliste liigeshaiguste ravi on erinev artroosi omast. Kui artroosi raviks jääb peaasjalikult valu ravi, taastusravi, spetsiaalsed harjutused ja füüsiliselt aktiivne eluviis, siis põletikuliste liigeshaiguste raviks kasutatakse erinevaid nn haigust modifitseerivaid ravimeid. Põletikuliste liigeshaigustega inimesed vajavad samuti taastusravi.

Nende haiguste puhul läheb vaja erinevaid spetsialiste nagu füsioterapeut, tegevusterapeut, võimalusel sageli ka psühholoog. Kuna põletikuline haigus kestab terve elu ning annab vahel ägenemisi, siis nende järel ja pärast operatsioone võivad inimesed vajada isegi taastusravi haiglas.

Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid

Põletikulise liigeshaigusega inimesed tunnevad tihti liigeseid nii valusana, et haiguse alguses tundub neile võimlemine võimatu ja pigem hoiavad end tagasi. Või kui jalad on nagu puupakud all, nii et käid kõverdatud põlvedega ettevaatlikult.

Nende haigustega tasuks harjutusi siis, kui päeva peale enesetunne juba paremaks läheb, kasutada nö «päeva parimat hetke»,» õpetab Sooba.

Ägenemiste ajal soovitatakse ikkagi kohe alustada harjutustega, et haiged liigesed «kinni» ei jääks. Põletiku vaibudes aga suurendatakse ettevaatlikult koormust ja harjutuste mahtu,» seletab Sooba. Artroosi korral saab tihti kiiremini minna tugevamate harjutuste peale. Ka artroosiga tuleks harjutusi õppida taastusravis spetsialistide juhendamisel.