Sigade liigeste haigus. Navigeerimismenüü

Sellisel juhul ilmneb kõigepealt looma kehale lööve, keha paisub, lümfisõlmed muutuvad põletikuliseks. Mõnikord esineb rinna- ja kõhuõõnes suurenenud kogus ilma fibriiniladestuseta seroosset verist vedelikku. Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Kitsenduste ja tõrjemeetmete kohaldamine 1 Salmonella nakkuse diagnoosimise korral karjas või selle avastamisel haudejaamas või ettevõttes, kus käideldakse loomseid saadusi või toodetakse või vahendatakse sööta, peab veterinaararst, volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik teavitama sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ja loomapidajat, loomsete saaduste käitlejat, sööda tootjat või vahendajat ning kohaldama eeskirjas ettenähtud tõrjemeetmed ja kontrollima nende täitmist. Erüsipelade ravi sai võimalikuks alles farmaatsia tulekuga ja enne seda kariloomad hukkusid massiliselt. Brutselloos on krooniline nakkushaigus, mille tekkitajad on Brucella perekonda kuuluvad bakterid.

Organisatsioonist II

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid Sigade liigeste haigus, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.

Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga Phacochoerus aethiopicuslaanesiga Hylochoerus meinertzhagenijõesiga Potamochoerus porcus ja pekaari sea liigid Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine[ muuda muuda lähteteksti ] Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.

Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnudkes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud. Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada.

Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.

Nakatunud sigalaste lihas sh suitsusinkides, suitsuvorstides säilib viirus 5—6 kuud. Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagideska endoteelirakkudes, hepatotsüütidesneerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdipõrnkopsudmaks ja neerudkus toimub viiruse teisene paljunemine.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.