Mida ravida polveliiges valu

Lisaks sellele on reie-ja sääreluu vahel menisk. Teinekord kõnnime trepist ülesse või trepist alla ning tunneme tugevat valu. Hoia paar sekundit ning mine tagasi algasendisse. Pindluu pea tugiposti taoline luu, mis asub sääreluust väljaspool pakub natuke stabiilsust ning põlvekeder on abiks lihase ja liigese vahelisele koostööle.

Suurimaks põhjuseks on tõsiasi, et naistel on vaagna laius suurem. Naistel on ka nõrgemad jalalihased jalalihased destabiliseerivad põlve. Põlvevalu sündroomid ja haigused Toome välja kolm enamlevinud põhjust.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Bursiit ehk limapauna põletik — bursiit kujutab endast väikest vedelikuga täidetud kotikest, mis aitab mitmesuguseid kudesid pehmendada. Sääreluu ja reieluu kõõluste vaheline bursiit võib muutuda põletikuliseks, põhjustades valu. Kuna bursiit vähendab hõõrdumist liigese piirkonnas.

Kui limapaun saab järiepidevalt liialt koormust võib tekkida seal põletik. Näiteks: pidev põlvedel töötamine ehituse peal. Tendiit ehk kõõlusepõletik kutsutakse ka hüppaja põlveks — siin kohas on suurimaks probleemiks see just jooksjatel, suusatajatel ja ka jalgratturitel. Tendiit on tavaliselt tingitud ülemäärastest koormatest või kõõluste kahjustusest ehk kõõlust ümbritseb libisev kude, kui selle funktsioon on häiritud, siis see põhjustab põletikku. Seda saab ravida mitmel viisil: füsioteraapia, teipimisega spetsiaalne või siis kirurgia abil.

Artroos ehk Osteoartroos — seda peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks.

Kui põlv hakkab valutama! » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus

Ajaga asjad kipuvad kuluma. Meie keha ning liigesed seisavad silmitsi samuti selle probleemiga.

Home Nr. Mis imeloom see põlv siis lõpuks on ja miks me seda nii tihti vigastame? Põlvevigastused on kõige sagedamini esinevad spordivigastused. Esmalt peame vaatama, millest meie põlv koosneb. Põlv on inimkeha suurim liiges, kus liituvad omavahel neli luud, kuid ainult kaks neist — reieluu ja sääreluu — moodustavad liigese põhiosa.

Jah, artroos on vananemisega seotud. Meie liigesekõhr kulub ennist mainisime ka, et kõhr on luu otsastes, tagamaks selle, et kaks luud ei hõõrduks üksteise vastu ning kulumise tõttu hakkab luu vastu teist luud hõõrduma.

Tavaliselt ei kahjustu ainult liigese kõhr, vaid liiges tervikuna. See võib põhjustada liigese jäikust, valu. Meie liikuvus väheneb.

Põlve vigastused Enim levinud põlvevalu põhjusteks on vigastused ja traumad põlve piirkonnas. Neid võib esineda kõigil inimestel ning need tekivad trauma tagajärjel.

Näiteks kukkumise või füüsilise tegevuse käigus saadud rebestused ja nihestused põlve piirkonnas. Sageli esineb seda laadid vigastusi just aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel.

Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT

Igasugused põlvetraumad on väga levinud spordivigastused. Üheks peamiseks selliseks probleemiks on atleetidel, näiteks jooksmisel või hüppamisel tekkinud põlveliigese rebendid ja erinevad kõõluste põrutused. Enim levinud põlvevigastused: Meniski rebendid — tegu on ühe tüüpilisema põlve vigastusega spordis. Kõige sagedasem on erinevatel pallimängu aladel nagu korvpall, võrkpall ja jalgpall, kus sportlane peab tegema palju äkilisi ja järske liigutusi.

Sellise trauma peamiseks tekkimise põhjuseks on põlve järsk keeramine või siis pööramine. Sidemete vigastused — peamisteks sidemevigastusteks on erinevad sidemete rebendid ning venitused.

Need jagunevad oma raskusastme poolest kolmeks: Kerged sidemete vigastused: side on saanud venitada ja on valus aga sidemekiud ise pole rebenenud.

Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla?

Keskmised sidemete vigastused: siin on tegemist osalise rebendiga. Rasked sidemete vigastused: sideme kiud on täielikult rebenenud. Sellist tüüpi vigastuste tekke põhjusteks on tavaliselt väline kontakt vastu painutatud või väljasirutatud põlveliigest või siis põlve äkiline ja tugev pööramine.

Nihestused — põlve nihestused ehk dislokatsioon on harvemini esinev põlve vigastus ning see toimub tavaliselt mõne suure lööktrauma tagajärjel näiteks löök põlve või kukkumine põlvele.

Header top

Selle vigastuse korral nihkub liiges oma õigest asendist välja. Kuna antud seisund võib oluliselt kahjustada nii närve kui ka veresooni on tegu väga tõsise vigastusega ning arsti või isegi kirurgi sekkumine on vajalikud. Luumurrud — tekivad peamiselt kukkumise või väga tugeva põlvetrauma tõttu. Tegu on kõige tõsisema põlvevigastusega.

Põlvevalu ravi ning leevendamine: mida peaks tegema? Kuidas peaks ikkagi nüüd tegutsema, kui on põlvedega probleem tekkinud.

Põlvevalu leevendamiseks on olemas mitmeid erinevaid mooduseid. Õnneks saab ka lihtsamate ja kavalate nippidega ka leevendust piinava valu käest. Tundub lihtne ning imelik moodus valu leevendamiseks aga nii on.

Main navigation

Rääkisime ennist ülekoormusest. Siin võib olla üks põhjustest liigne pinge põlvele. Tee enda põlvele rahulikke liigutusi Puhka aktiivselt ehk hoia põlv liikumises, aga ära avalda talle koormust liialt. EI saa joosta ning on vaja taastuda? Mine ujuma! Vabanege valust Kas sa tead? Põlveliiges koosneb kolmest luust, kõõlustest, mis kinnitavad lihaseid luude külge, ning sidemetest, mis stabiliseerivad ja ühendavad luid. Põlveliigeses paiknevad kaks C-kujulist kõhre, mida nimetatakse meniskiteks.

Mis on menisk?

Nende peamine roll on liigese amortiseerimine. Vedelikuga täidetud sünoviaalkott tagab liigese liikumise sujuvuse. Miks tekib põlvevalu? Põlvevalu tekib traumade sidemete ja kõõluste venitused, nihestused, sidemete või meniskite rebendidosteoartroosi, tendiniidi kõõlusepõletik ja bursiidi vedeliku kogunemine liigesekottidesse tõttu.

Sporditraumad Põlvetraumasid esineb sportlaste hulgas sageli. Neil tekib sageli põlveliigese sidemete rebend, millega kaasneb äkiline valu põlves. Ülemäärase koormuse korral põlveliigesele, näiteks jooksmisel, käimisel, hüppamisel ja jalgrattaga sõitmisel, võib tekkida niinimetatud jooksja põlve sündroom.

Tavaliselt ilmneb see valu näol põlvekedras ja see tekib ülemäärase koormuse, traumade, jalaluude haiguste või lihaste nõrkuse tõttu. Meniskid vähendavad luude vahelist hõõrdetegurit, käituvad amortisaatoritena, annavad närvisüsteemile tagasisidet põlve asukoha kohta ning muudavad koostöös teiste struktuuridega kogu kompoti töötavaks tervikuks.

Meniski vigastus – üks põlvevalu võimalikest põhjustest

Meniskite verevarustus Kahjuks on meniskitele võimalik ka erinevates olukordades viga teha. Tegemist on suhteliselt kesise verevarustusega piirkonnaga ning iseseisvalt ei ole see reeglina võimeline paranema.

Meniski verevarustus on suurem väliskülgedel, mistõttu nimetatakse seda ka punaseks tsooniks. Mida rohkem liikuda põlve keskosasse, seda väiksem on verevarustus, mis tingib ka välja teenitud nimetuse — valge tsoon. Meniski vigastuse ravi - füsioteraapia või operatsioon?

Hetkel usutakse, et punasel tsoonil on teatav taastumisvõime, mistõttu tihtipeale sealseid rebendeid ei hakata ka koheselt parandama, vaid proovitakse enne konservatiivset ravi umbes kuud. Konservatiiivne ravi hõlmab füsioteraapiat manuaalteraapiat, harjutusi lihaste sümmeetria ja jõu parandamsieks, valu vähendavaid tehnikaid, biomehaanilisi korrektuure jms ning vajadusel kasutatakse ka ortoose — mis võimaldavad paremat liigestunnetust ning stabiilsust, erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid magnetravi, ultraheli ravi, elektriravi jmsmille mõju teaduslikud allikad ei ole leidnud.

Sellisel juhul elimineerib ortopeediline kirurg rebendi artroskoopiliselt — tehakse paar pisikest sisselõiget ning kirurg näeb põlve sisse väikese kaameraga.

Meniskeid on võimalik opereerida kahel peamisel viisil, kas parandamise näol rebenenud piirkond õmmeldakse kokku peaaegu nagu nahahaav või resektsiooniga ehk lõigatakse rebenenud tükk ära.

Mõlemal meetodil on omad eelised, kuid lähenemise aluseks on eelkõige patsiendi iseärasused, rebendi tüüp ning selle asukoht punases või valges tsoonis. Esmaselt kaalutakse patsiendi vanust, Kui operatiivne ravi on vajalik, siis reeglina üritatakse noorematel inimestel meniskeid parandada, et põlv oleks võimalikult originaali sarnane.

Seega nooremate patsientide puhul pooldatakse pigem meniski parandust kui resektsiooni, kuna paranemispotentsiaal on kõrgem. Mida vanem inimene, seda tõenäolisem on, et rebendeid lõigatakse e tehakse resektsioon. Ühtlasi on kriteeriumiks patsiendi enda aktiivsustase.