Valus luud ja liigesed parast magamist. Lõualuu liiges valutab: põhjused ja ravi. Mida teha närimisel
Lihaste pingutamine soodustab luu tekkimist - tugevamate lihastega inimestel on ka luud tugevamad. Selle koguse kaltsiumi saab ta näiteks kolmest klaasist piimast või 80 g juustust. Söömise või vestluse käigus tekivad valulikud aistingud.
Home Nr. Milliseid vaevusi võivad tekitada probleemid närvisüsteemis?
Täna vaatame, mis funktsiooni täidavad lülisammas ja närvisüsteem ning milliseid probleeme võib tekkida, kui närvisüsteem on viga saanud. Inimese lülisammas koosneb 33 lülikehast: 7 neist on kaelalülid või tservikaallülid, 12 torakaal- ehk selja keskosa lülid, 5 lumbaal- ehk alaosalülid, ning ülejäänud 9 lüli on kokku luustunud ja moodustavad sabakondi.
- Piinamise valu liigestes ja luud
- Milliseid vaevusi võivad tekitada probleemid närvisüsteemis? – Ajakiri SPORT
- Luu stsintigraafia luu skaneerimine, kasutatakse peamiselt metastaaside, nekroosi või fistulite tuvastamiseks Densitomeetria luutiheduse uuring Hüppeliigese ultraheli Kuidas ravida kanna valu Oluline on mõista, et kanna valu tuleb ravida kohe pärast esialgset diagnoosi.
- Marika Jürgenson,
Lülisamba üldine ehitus on sarnane kõikides selja piirkondades kaelas, keskseljas, alaseljas ja sakraalosaskuid väikesed erinevused paljastavad nende töö tegeliku eesmärgi. Võrreldes teiste piirkondadega on kaelalülid madalamad ja väiksemad, kuid võimaldavad suures ulatuses liikumist, et me saaksime igale poole mugavalt vaadata.
Lülisammas ning sealt väljuvad närvid Inimese närvisüsteem Inimese närvisüsteem koosneb kahest osast: kesknärvisüsteemist keha kontrollkeskus ehk aju ja seljaaju ning perifeersest signaali edastaja ja suunaja närvisüsteemist, mis ühendab kesknärvisüsteemi keha kõikide piirkondadega.
Seljaaju kulgeb mööda lülisambakanalit ehk lülisambasse moodustunud luust kanalit, mis pakub seljaajule turvalist keskkonda. Perifeersed närvid väljuvad lülisambakanalist läbi väikeste ümarate kanalite, millel on üsnagi naljakas nimetus — lülivahemulk. Sealt edasi kulgevad närvid mööda keha edasi.
Mõned kopsuhaigused, näiteks pneumotooraks ja kopsupõletik, vajavad kiiret arstiabi. Ilma arstide abita algavad sageli ohtlikud komplikatsioonid.
Kaelast väljuvad närvid lähevad pea ja näo piirkonda, turja, õlgadesse ja kätesse. Selja keskosa närvid juhivad rindkere piirkonda ja alaselja omad mõjutavad alakeha. Perifeersed närvid toimetavad impulsse ajust lihastesse, et juhtida inimkeha, kuid viivad ka teavet ajule tagasi.
Kas katsutav pind on sile või krobeline, kui kõvasti sa käes olevat asja pigistad, kas vesi on soe või külm? Kogu info liigub läbi närvide ajuni ja kui vaja, reageerib keha vastavalt — kui on liiga külm, siis ahendatakse veresooni ja inimene hakkab sooja säilitamiseks värisema; kui katsutav pind on liialt kuum, tõmmatakse käsi välkkiirelt eemale jne.
- Alalõualiigeste haiguslikud seisundid - Tartu Ülikooli Kliinikum
- Vähene füüsiline koormus muudab lihased nõrgaks ja need ei suuda selga piisavalt toetada.
Mida see kõik tähendab? Tavaliselt eeldab inimene, et valu asukoht on vigastatud piirkond, kuid närvisüsteemi puhul ei pea see paika. Probleemi tegelik põhjustaja võib olla hoopiski teine piirkond.
Vaatamegi nüüd võimalikke probleeme lähemalt. Närvi pitsumissündroom ehk radikulopaatia Närvide teekond on looklev ja suhteliselt keerukas — nad kulgevad luude ja liigeste ümbruses, lihaste vahel ning läbi lihaste — ja seetõttu võib närv jääda kinni teiste kudede vahele.
Kuna närvid ei veni, vaid libisevad nagu jalgratta piduritrossid, on kehal ohtu tajudes kombeks tõmmata valus luud ja liigesed parast magamist ümbritsevad lihased pingesse. Kõige tüüpilisem on see, kui näiteks konditsioneeri või külma ilma tõttu tekib surin küünarnuki või käelaba piirkonnas. Esimese asjana võiksime eeldada, et probleem on käes, kuid tegelikult võib see olla hoopis kaelas.
Kuna külm põhjustab veresoonte kiiret ahenemist ja lihaspinge suurenemist, siis võivad kaelalihased pitsitada kätte suunduvaid närve radikulopaatia. Sarnase murega võivad kokku puutuda ka jalgratturid.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all.