Valu liigesed puusad, Saada lugu

Ravi Põletik püüab lülisammast küüru jäigastada ning seetõttu peab igapäevasesse ellu kuuluma rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine. Puusa piirkonnas võivad lisaks eelnimetatule valu põhjustada veel düsplaasia, ebastabiilsus, labrumi rebend, sidemerebendid, sünoviit, lihasrebendid, lihaste tendinopaatiad, luumurrud, osteoporoos, närviprobleemid jt. Kui turse püsib, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Tõsisema artroosi korral on tunda pidevat valu ka öösiti , mis võib kiirguda puusa ümbritsevatesse struktuuridesse.

Haigused ja seisundid

Mis seda tekitada võib? Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on disainitud inimkeha raskuse kandmiseks nii staatilistel asenditel kui ka liikumistel. Liigese moodustavad reieluu pea ning atsetabulum kausjas moodustis vaagnal mis on tegelikult kokku pandud kolmest erinevast luust — what?! Tugeva liigeskapsli moodustavad 3 sidet, mis piiravad ekstreemseid liigutusi kõikides puusaliigese liikumissuundades.

Kuigi puusaliiges on sarnane õlaliigesele keraliiges on siiski alajäseme liiges võrreldes õlaga tunduvalt stabiilsem.

Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel. Kellel tekib valu liigestes sagedamini? Põlvevalu tekib sagedamini eakatel, liigse kehamassi korral ja tegelemisel spordialadega, mis põhjustavad põlvedele suurt koormust. Liigesevalu peamised põhjused Liigesevalu tekib tavaliselt trauma tõttu näiteks põlve või hüppeliigese sidemete venitus sportimise ajal ning osteoartroosi tõttu, mis kahjustab kõige sagedamini põlve- puusa- ja sõrmeliigeseid.

Puusaliigest liigutavad lihased tagavad mitmeid liikumissuundasid: painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine ning sise- ja välisrotatsioon. Tuhara ja reie piirkonda läbib ka inimkeha suurim ning pikim närv — istmikunärv.

Puusaliiges on tänu nendele struktuuridele väga tugev ning selle ehitus eraldab inimest ülejäänud umbes kahesaja viiekümnest liigist primaatidest, võimaldades meil käia kahel jalal. Tugevusest hoolimata võib puusa piirkond meid vahel alt vedada ja hakata tekitama valu. Selles artiklis tuleb juttu, mis võib puusa piirkonnas valu põhjustada ning kuidas see ülejäänud keha mõjutab.

Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele.

Üheks põlveliigese vigastuse ning valu riskifaktoriteks on puusa piirkonna lihaste ebapiisav kontroll liikumistel, eriti siserotatsiooni ning adduktsiooni jala lähendamine küljelt suundades. Põlveliigeses võivad sellise lihaskontrolli häirumise tagajärjel tekkida patellafemoraalne põlvekedra ja reieluu vaheline valu, iliotibiaaltrakti valusündroom või ilmenda erinevaid vigastusi ACL, meniski traumad jt.

Puus ning alaselg liiguvad omavahel kooskõlas ning hästi koordineeritult, piirangud ühe liikuvuses mõjutavad ka teist. Puusaliigese patoloogiad võivad põhjustada alaselja nõgususe ning ristluu nurga sacral slope suurenemist, mis suurendab koormust alaselja selgroolülide omavahelistele struktuuridele. Spordis võib puusaliigese liikuvuse defitsiit esile kutsuda kompenseerivaid liikumismutreid alaseljast, mis võib aja möödudes tekitada valu sellised spordialad, kus on vaja puusa ning alaselja koos eksisteerivat liikumist — golf, tennis jt.

Samuti on leitud seos hüpermobiilse üliliikuva puusaliigese ning alaselja valu vahel. Femoroatsetabulaarne pitsumine Femoroatsetabulaarset pitsumist iseloomustab liigestuvate pindade anatoomiline eripära, mis piirab puusa liikuvust ning tekitab liikumisel valu.

Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass Valu liigesed puusad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises. On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega. Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas.

Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud. Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped.

Ravi, nagu enamus ortopeediliste probleemide puhul võib olla konservatiivne või operatiivne. Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse Valu liigesed puusad, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile.

Operatiivne ravi on soovitatud nendele, kellel konservatiivne ravi tulemust ei andnud. Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist.

Suure pöörla valusündroom Veel mõnda aega tagasi esines veendumus, et valusündroomi põhjustab peamiselt puusa küljel trohhanteril asuva limapauna põletik, siis nüüdseks on teada, et valu selles piirkonnas tekib peamiselt puusa abduktorlihaste keskmine ja suur tuharalihas ning laisidekirme pingutaja kõõluste patoloogia tõttu. Kõõlustes võib tekkida põletikuline reaktsioon, mis omakorda võib sarnase Valu liigesed puusad esile kutsuda sealses limapaunas. Samuti võivad sarnased sümptomid tekkida ka iliotibiaaltraktis ITB suure pöörla lähestikus, mis võib omakorda ärritada veel teisigi limapaunasid.

Lihtsamalt öeldes, suure pöörla valusündroomi põhjustab eelkõige abduktorite kõõluste ning iliotibiaaltrakti rebend või põletik. Mõnikord tekib see lisandina põlve osteoartoosile või ITB valule. Suure pöörla valusündroom esineb sagedamini pikamaajooksjatel, hüppespordialadel või naisterahvastel vanuses Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine, kui eelnimetatud ei toimi, siis lühiajalist leevendust pakuvad ka kortikosteroidsüstid.

Liigeste kulumisest pole pääsu

Puusaliigese osteoartroos e. Sümptomiks on tavaliselt ajaga progresseeruv valu, Valu liigesed puusad võib võimenduda liikumisel, pikaaegsel seismisel või külma ilma korral.

Tõsisema artroosi korral on tunda pidevat valu ka öösitimis võib kiirguda puusa ümbritsevatesse struktuuridesse. Enamus lõpp-staadiumis puusa artroosid tipnevad puusaliigese vahetamisega, kus asendatakse 1 või 2 liigespinda proteesidega.

Prognoos post-operatiivselt on sageli hea, kuid sõltub, kui palju aega on ibuprofeeni Sustavi poletik suuteline pühendama operatsioonieelsele ja järgsele treeningule.

Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?

Treeningu mõjul koosmõjus muude valu alandavate faktoritega on võimalik parandada liikuvust, tugevdada lihaseid ning omandada julgust liikumiseks. Väga hea efektiga puusa osteoartroosi puhul on vesivõimlemine, mida tuleks harrastada positiivse tulemuse saavutamiseks regulaarselt. Bursiidid Mitmusena sõnastatud pealkiri annab vihje, et puusa piirkonnas võib sageli olla tegemist erinevate limapaunade põletikuliste probleemidega.

VÄIKEKIRURGIA PEREARSTILE. ARTOOTILISE PÕLVE ENTESIIDI SÜSTERAVI

Trohhanteri bursiidist oli eespool juba põgusalt juttu, see on tavaliselt ka kõige sagedamini esinev limapauna põletik puusaliigese piirkonnas.

Samas piirkonnas võib esineda veel niude-nimmelihase inimkeha suurim limapauntuharalihaste vahelise ning suure tuharalihase bursa põletikku. Bursiidi teke on pikaajaline progresseeruv protsess, mida põhjustavad anatoomiliste struktuuride hõõrdumised, ülekoormus ning otsene trauma.

Niude-nimmelihase bursiiti tekitavad eelkõige reumatoid ja psoriaatiline artriit, suure tuharalihase bursiiti istuv eluviis. Enamus puusa piirkonna bursiidid on ravitavad erinevate venituste, harjutuste ning manuaalse teraapia võtetega.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Mida puusavaluga teha? Puusa piirkonnas võivad lisaks eelnimetatule valu põhjustada veel düsplaasia, ebastabiilsus, labrumi rebend, sidemerebendid, sünoviit, lihasrebendid, lihaste tendinopaatiad, luumurrud, osteoporoos, närviprobleemid jt.

Peaksid pöörduma füsioterapeudi poole, kui puusavalu on kestnud rohkem kui 1 nädal ning ei allu iseseisvale ravile. Kergemat valu põhjustavatest probleemidest on võimalik ruttu vabaneda, kuid kui on esinenud vigastus või valusündroom, siis sarnase elurütmiga jätkates võib see uuesti välja lüüa.

Oluline on tuvastada probleemi algallikas mida teeb sinu füsioterapeut ning selle ravimiseks ning uuesti tekkimise ennetamiseks välja töötada individuaalne raviplaan. Loe lisaks:.