Nimel poletiku liigese.

Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid.

Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e. Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi. Liigesepõletikud — kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest Kõige tavalisem liigesehäda on põletik.

See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest. Mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada?

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada. Mida on vaja liigeste lõdvestumiseks vaja?

Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda? Endale ja teistele andeks anda?

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Ennast heaks kiita, aktsepteerida ja armastada? Reumatoidartriit — kui ülemäärane Nimel poletiku liigese, hukkamõist ja madal enesehinnang See on autoimmuunne haigus, kus meie enda immuunsüsteem kahjustab liigeste kelmeid, kuna veres on abnormne reumatoidne faktor.

Liigutused on äärmiselt piiratud ning liigesed muutuvad jäigaks ja valulikuks. Sellesse seisundisse võivad sattuda sportlased, kes on olnud väga aktiivsed, kuid mis on varjanud Haiget polve tippu ülimat jäikust, liigset distsiplineeritust ja kriitilisust enda suhtes. Võib esineda kalduvust anda alati teistele, mitte iseendale, arvestada teiste vajadustega, aga mitte iseenda vajadustega, ja see tekitab allasurutud viha.

Selle haiguse autoimmuunne aspekt viitab ülemäärasele enesekriitilisusele ja hukkamõistvale suhtumisele, mis võib seotud olla madala enesehinnanguga. Kas tunned, et oled takerdunud negatiivsesse ja kritiseerivasse ellusuhtumisse?

Kas oled kellegi või millegi pärast pahane ja kibestunud? Kas sa ei suuda ennast läbi suruda ning tegutseda nii, nagu tegelikult tahaksid, sest tunned takistust? Kas hävitad end süü ja häbitundega? Kas Sul on kalduvus oma jalgealust kriitika ja eneseaustuse puudumisega õõnestada? Oma olukorra tõttu on artriiti põdeval inimesel käed sageli kõvasti rusikasse surutud — kas rusikas vihjab sinu soovile kellegi või millegi pihta virutada?

Liikumine on hädavajalik, eriti vooluga kaasaminek ja muutustel toimuda laskmine. Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda. Meile võib tunduda, et oleme eesmärgi kaotanud, meid närib sallimatus enda suhtes ja näib, et pole mõtet midagi teha. Kui me ei suuda enam teha seda, mida tegime varem, peame leidma uue olemise viisi, pehmema, ennasthindavama viisi. Osteoporoos — kui alistumise, abituse ja lootusetusetunne See hormonaalsetest muutustest tingitud seisund põhjustab luumassi vähenemist — tavaliselt just naistel pärat menopausi — muutes luud hapraks ja kergemini murduvaks.

Osteoporoos viitab sellele, et läbi luude voolab vähem elujõudu, võib olla alistumisest, abituse- ja lootusetusetundest. Pärast menopausi võib naine hakata tundma, et tema olemasolu mõte on kadunud, ning miski ei anna tõuget leidmaks uut suunda, uut eesmärki. Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emakssaamise võimalust enam ei ole? Kas tunned, et naine sinus ja sinu naiselikkus on kadunud?

Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal Nimel poletiku liigese. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu? Näiteks seista millegi eest? Tervise, metsa, laste, looduse eest? Leida oma elule uus mõte! Millised toidulisandid toetavad liigeseid? Ehitusmaterjalina toimivad kõhres glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat. Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokku­liigenduva luu vahel. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel.

Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema.

Kõhr sisaldab kõhrerakke kondrosüütemis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained.

Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat.

Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Ärge unustage päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett! Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud.

Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks.

Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime.

Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan. See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana.

Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu. Liigese enda looduslikud ained glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks.

Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust.

Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel. Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes.

Turse maiustuste ravi tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese Nimel poletiku liigese, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist.

Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.

Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat. Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul.

Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, Nimel poletiku liigese väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel.

Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.

Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.

Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost.

Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.

Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.

Reumatoidartriit

Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, Nimel poletiku liigese ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel.

Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema.

Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned Nimel poletiku liigese, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür.

Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud.

Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.

Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust.

Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid.

On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks.

Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid.

Liigeseid aitab LIIGUTAMINE

Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.

Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.

Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.

Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Nimel poletiku liigese võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks Louadide ravi toetab paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.

Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.

Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.

Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema Nimel poletiku liigese puhul.

Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik.

Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema.

Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.