Kergejoustik pusivad probleemid, Kergejõustik aasta suveolümpiamängudel – Vikipeedia
Sellega kaasnesid uued probleemid. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor. Pöördsõnavormide aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide kasutamise võimalusi.
Õppesisu 2. Õigekeelsus Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud.
Hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. Suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel.
Liitsõna õigekirjutus.
Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel
Sõnade poolitamine. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine.
DELFI KORSIKAL | Tänak rehvipurunemisest: Toyotal on jätkuvalt probleem velgedega
Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme.
Omadussõna võrdlemine. Pöördsõnavormide aegade, tegumoodide ja Kergejoustik pusivad probleemid, käändeliste vormide kasutamise võimalusi.
Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul. Sidesõna ning siduv ase- ja määrsõna osalausete alguses. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid.
Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus. Tekstiõpetus Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine.
Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine.
- Loogi liigesed valutab kohtu
- Jõhvis skandaali kistud Mukunga: ma ei näinud tekkinud olukorras probleemi | Kergejõustik | ERR
- Maitsetaimede uhenduste salvi
- Полагаю, что ответ ты уже знаешь и .
Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine. Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine.
Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus. Kirjandus 2.
Email «Kui harjutada 50protsendiliselt, on ka tulemused 50protsendilised,» tõdes Göteborgi EMi kümnevõistluse avapäeva järel punktiga viiendat kohta hoidev Kristjan Rahnu. Ettearvatult purjetab tiitli suunas tðehh Roman Ðebrle. Rahnu sõnul võistles ta täpselt sellisel tasemel, nagu tänavusuvine treenitus võimaldas. Aga just trenni on saanud vigastustega kimpus olnud mees vähe teha.
Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel. Tõepärasus ja fantaasia.
Räime ja Laasi tiimikaaslased püsivad Hispaania velotuuril kõrges mängus Jooksikud said kohe alguses minema 2tk ja peagrupp lasi suure vahe sisse ja seejärel hakati olukorda kontrollima. Natuke ebaõnne ka.
Ilukirjandus ja teised kunstiliigid. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid. Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand.
Harrastusratturid ja -jooksjad püsivad juulini võistlusdieedil
Luule: luuletus, valm. Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal. II kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.
Õppetegevus 1.
Võisteldi 42 alal, millest 24 oli kavas meestel ja 18 naistel.
Sel kooliastmel saab õpilane ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist. Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt. Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust.
Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi.