Juba aasta valus uhine. Igikestev häda tänavatega - Arvamus - Tartu Postimees

Üle peaks kontrollima teel paiknevad kaevukaaned. Liikmesriigid juba võtsid

Lokkab korruptsioon ja peategelasel Kermekil ei jää muud üle kui kogu ümbritseva süsteemi vastu sõtta minna. Kermek tahab ehitada kino ja näitleb vabadel hetkedel stseene Jean-Pierre Melville'i "Samuraist", nii et pole temas raske näha filmitegijat ennast, kes üritab kõige kiuste kuidagi teha kunsti ja jääda iseendaks.

Väga võimas töö, mida on keeruline kirjeldada. Super näitlejaansambel Eliza Scanlen, Toby Wallace, Ben Mendelsohn, Essie Davislahe psühhedeelne filmikeel, sundimatu käsikiri, emotsionaalselt tugev ja tasakaalustatud. Klassikalise kostüümidraama varjus kujutatud naissuhe Firma juht lord Tim Bell räägib rabava avameelsusega oma tegudest kurjuse telge spinndoktorina, klientide hulgas Thatcher, Pinochet, vene oligarhid, Lõuna-Aafrika aparteidijuhid jne. Esimesed pool tundi on ülihektiline rabelemine, totaalne ülemäng ja naeruväärsena mõjuv segadus, mida vaadates tuleb võidelda tungiva sooviga asi kinni panna.

Peategelane on üks perekonnas represseeritud sihitu noormees ja teda ümbritsev friikide galerii, perekond, koolikaaslased jms.

Siis aga läheb noormees koos oma tüütult friigi onuga Brasiiliasse ära tooma ta hukkunud isa surnukeha ja Brasiilias toimuv osa tõmbab juba hoo maha, pannes kaks reisimeest ekslema kuskil favelade siseõuedes, elektrilise neoonvalguse käes.

Midagi läheb nagu paika. Ja kui lõpuks jõutakse välja üksikule saarele, kus ta isa on loonud dementsetele omamoodi raviparadiisi nimega "Hesperia", läheb film eriti heaks ja võtab omaks sellise klassikalise Lõuna-Ameerika metafüüsilise kulgemise rütmi.

Kuidas saab nii filmi teha? Mõju on igatahes võimas ja filmi algsed pealtnäha miinused hakkavad mängima selle kasuks. Terav kommentaar neokolonialismi aadressil ja südamlik poolehoiuavaldus arhailisemale elustiilile üle urbanismi. Mustvalge ja depressiivne, aga mitte ainult. Ühe tellisevabriku aeglaest hääbumisest rääkiva filmi esimeses pooles on kasutatud väga huvitavalt kordust, üht ja sama koosolekustseeni näidatakse viie erineva nurga alt, iga kord suumitakse stseeni lõpus eri tegelasele, kelle rakursist mängitakse läbi korduv stseenide rida.

Kohati on plaanid identsed, siis pisut erinevad, sama dialoogiga. Väga lahe lähenemine, aga kahjuks heidetakse see mingil hetkel kõrvale, et keskenduda loojutustamisele. Oleks võinud olla punkti film muidu, aga endiselt puhas cinema. Festival, arthouse, suur lina. Alla tunni pikkune "Lux aeterna" on psühhedeelne austusavaldus filmitegemise suurele kunstile, kus maagia sünnib tihti tegijatest täiesti sõltumatult.

Andro Mänd: valglinnastumine on valus probleem - EhitusEST

Vintage Noé: stroboskoobid, neoonvalgus, vali muusika, kordused, kummimees Benoît Debie ussina vonklev kaameratöö, röökimine ja anarhia. Mingis mõttes oleme me seda juba näinud, aga proovige te mulle väita, et siit mitmed kaadrid igavesti meelde ei jää. Brandon teeb täpselt Davidi moodi filme, aga ka mitte halvasti.

Seos isaga on siin ilmne, eriti filmiga "Existenz", mille meenutuseks on nii filmi üldine teema, korra kasutusel oleva isetehtud püstoli disain kui Jennifer Jason Leigh. See lugu kehasid üle võtvast variorganisatsioonist suudab esile manada sarnase lootusetu melanhoolia õhustiku eksinud identiteedi teemadel nagu ka "Blade Runner" ja "Ghost in the Shell". Reformid on võtnud aega, ent kannavad nüüd vilja. Reforme on toetatud täiendavate meetmetega ELi tasandil.

Komisjoni praeguse koosseisu ametisseastumise järel on ELi poliitikakujundus keskendunud kolmele positiivsele komponendile, milleks on investeeringute hoogustamine, struktuurireformide jätkamine ja vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine. Kõiki neid komponente seob omavahel sotsiaalse õigluse eesmärk. Ühtlustatud majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat — peamist mehhanismi, mille kaudu liikmesriigid arutavad oma majandus- ja eelarvepoliitikat, — et tekitada kõikidel tasanditel elavam dialoog ja keskenduda rohkem euroala prioriteetidele.

Käivitatud on uus Euroopa investeerimiskava, mida tuntakse ka Junckeri kavana. Kava mahtu on nüüd plaanis kahekordistada, et tagada ELi tarbeks tervikuna täiendavad investeeringud miljoni euro ulatuses.

Tehtud on ka mitu muud tähtsat algatust. Käsil on ühtse turu süvendamine kapitaliturgude valdkonnas ning energeetika- ja digitaalsektoris. Selle kaudu luuakse uusi töökohti, toetatakse majanduskasvu ja soodustatakse innovatsiooni ning aidatakse pidevalt muutuva üleilmse majanduskeskkonna tingimustes tugevdada ka ühisraha.

Uusi algatusi on samuti tehtud suurema sotsiaalse õigluse saavutamiseks ning majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide jätkusuutlikkuse ja lõimituse tagamiseks.

• Alexandra Saarniitreporter Aasta arst dr Alice Lill.
• VALUS ÕPPETUND: Mees realiseeris ühisvara poole aasta jooksul pärast - Kontsert
• Fotografiska 1.
• Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine tuleb lõpule viia 4.
• Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
• Elu on absurdne.
• Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud.

Selliseid algatusi on tehtud näiteks noorte tööhõive suurendamise või maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse valdkonnas ning alles hiljuti loodi Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Jõupingutused annavad tulemusi, aga parandusteks on veel ruumi Praegu võib kõikidel rinnetel täheldada edu. Euroopa majandus elavneb viiendat aastat järjest ja elavnemisprotsess on nüüd jõudmas kõikide euroala liikmesriikideni.

Oodatakse, et see protsess jätkub ühtlases tempos nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. Tööhõive suureneb nüüd kiiremini kui varem kriisi algusest saadik: euroalal on alates Töötuse määr on langenud madalaimale tasemele alates aastast. Investeeringud saavad taas hoogu juurde. Euroala riikide võlakohustused on samuti hakanud kahanema.

Euroalal on töötus saavutanud madalaima taseme alates Euroala toimimise tugevdamine ja selle terviklikkuse kaitsmine ei ole olnud mitte ainult Euroopa Keskpanga otsustava tegutsemise eesmärk, vaid ka liikmesriikides Juba aasta valus uhine aastatel tehtud edusammude oluline komponent.

Viie juhi aruande avaldamise järel on samuti astutud mitmesuguseid täiendavaid samme, mida kirjeldatakse 2. Praegune komisjon sõnas ametisse asudes, et kriis ei ole paraku möödas, sest töötus püsib liiga suur — euroalal on endiselt tööta 15,4 miljonit inimest. Tõeliselt tugeva ja jätkusuutliku elavnemise saavutamiseks peame me juba saavutatud edule toetudes edasi minema. Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine tuleb lõpule viia Luuvalu liigeste hupereemia viimaste aastate jooksul on olukord kõvasti paranenud, on kriisil kaugeleulatuvad tagajärjed ja euroala probleemid on endiselt päevakorral.

Vähese või puuduva majanduskasvuga aastad on tekitanud ja süvendanud märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. Kriis on killustanud ka euroala liikmesriikide finantssektorid ning riikide rahanduse kvaliteedis ja euroala juhtimises esineb endiselt puudujääke. Euroalal võib riikide lõikes täheldada üsna suuri erinevusi nii reaalses olukorras kui ka selles, kuidas probleeme tajutakse. Euroala riikide majandussuundumustest antakse ülevaade 3. Paranenud majanduskeskkond annab meile võimaluse võtta kokku ühisraha kasutamise esimesel viieteistkümnel aastal saadud õppetunnid, teadvustada ja paremini kontrollida meie majanduste vastastikust sõltuvust ning varustada euroala vahenditega, mis aitaksid eelolevatel aastatel saavutada veelgi paremaid tulemusi.

Vajadus kõrvaldada endiselt püsivad majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused Ühisraha esimeste aastate lähenemistrendid on osaliselt osutunud illusiooniks.

Juba aasta maailmaklassi fotokunsti Tallinnas

Enne kriisi oli euroala pidevalt kasvava heaolu sümbol. Reaalsissetulek euroala elaniku kohta suurenes Seda suundumust toetasid teataval määral soodsad laenutingimused ja suureneva jooksevkonto puudujäägiga liikmesriikidesse suunduvad mahukad kapitalivood.

Paraku ei toonud need vood alati kaasa jätkusuutlikke investeeringuid. Mõnel juhul, näiteks kinnisvara- ja ehitussektoris, aitasid need finantsmulle koguni suurendada. Lisaks suurenesid nende tõttu ka valitsemissektori kulutused. Kõnealuseid nõrkusi ei suutnud toona täielikult kõrvaldada ei finantsturud ega ka ametiasutused.

PÄEVAREIS SUVEPEALINNA VARBERGI☀️ ROOTSI KALTSUKAD \u0026 üks aasta kodukontorit

Majandus- ja rahaliidul puudus tasakaalustamatuste tuvastamiseks või korrigeerimiseks piisavalt väljaarendatud järelevalveraamistik. Eriti raskelt on see protsess kulgenud neis euroala riikides, kes ei olnud võimelised majandusvapustustele piisavalt tugevalt vastu panema. Kokkuvõttes hakkab euroala SKP ühe elaniku kohta alles Jallegi valus liigesed jõudma kriisieelsele tasemele ja leidub ka märke sellest, et lahknevused hakkavad kahanema, aga tugevat taaslähenemise protsessi ei ole veel märgata.

Mõnes riigis, näiteks Saksamaal, Madalmaades, Eestis ja Austrias, on töötuse määr väga madal. Teistes riikides, nagu Hispaanias või Kreekas, on see aga endiselt üleliia kõrge, eriti noorte seas, ja struktuurse töötuse osakaal on väga suur.

Sellel on kaugeleulatuvad sotsiaalsed tagajärjed eelkõige neis riikides, kes pidid tegema kriisi tõttu enim kohandusi. Esimest korda pärast Teist maailmasõda on reaalne oht, et praeguse põlvkonna noored on lõpuks kehvemal järjel kui nende vanemad. Selline areng on tekitanud kahtlusi ELi sotsiaalse turumajanduse ning eriti majandus- ja rahaliidu ülesehituse ja toimimise suhtes.

Töötuse määr langeb, ent on Euroopa riikides endiselt väga erinev Protsentides, märts Allikas: Euroopa Komisjon Nii avaliku kui ka erasektori investeeringute madal tase ja nõrk tootlikkus võivad olukorda eri riikides veelgi vastandlikumaks muuta ja need on ka üks peamine põhjus, miks euroala tervikuna nii vaevaliselt taastub. Investeeringud hakkavad alles nüüd paljudes euroala riikides tasapisi suurenema, ent nende tase püsib pikaajalistest suundumustest madalamal.

Arvestades investeeringute positiivset mõju tootlikkusele ja majanduskasvule, võib investeeringute madala taseme püsimajäämine kinnistada majanduskasvu erinevusi ja tekitada seega pikaajalist kahju. Vajadus kõrvaldada püsivad majandusliku Juba aasta valus uhine allikad Alates euro käibelevõtmisest saavutatud finantsintegratsioon sai kriisis osaliselt kannatada.

Enne kriisi oli pankadevaheline laenuturg väga likviidne ning kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukulud olid hakanud kogu euroalal soodsamaks muutuma.

Kriisi keerises muutus euroala pangandussüsteem ebakindlaks. Pankadevaheline laenamine vähenes järsult ning samamoodi vähenes laenude andmine reaalmajandusele. Laenuandmine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele VKE sai kõige kõvema hoobi neis riikides, keda kriis kõige valusamini tabas — laenutingimused muutusid karmimaks ja laenumahud vähenesid.

Ettevõtete rahastamise tingimused sõltusid väga suurel määral nende geograafilisest asukohast. Probleemi teravdas veelgi asjaolu, et rahastamislootused pandi valdavalt pankadele ja et sageli Juba aasta valus uhine muud rahastamisallikad, näiteks aktsiaturud. Ettevõtetele antud laenude intressimäärad olid kriisi ajal erinevad Intressimäärad protsentides Allikas: Euroopa Keskpank Ehkki olukord on pärast kriisi tublisti paranenud, võib euroalal praegu ikka veel täheldada pangandussektoriga seotud riskide ja riikide võlakohustuste taseme vastastikust seotust.

Kriisi järel vastu võetud ELi pangandusalaste õigusaktidega on finantssektori riske oluliselt vähendatud. Paraku kipuvad euroala pangad hoidma oma portfellis endiselt suurel hulgal koduriigi võlakirju. See tekitab tugeva vastastikuse seose pankade ja nende koduriikide võlakohustuste refinantseerimise kulude vahel. Lisaks tuleneb sellest risk, et kui ükskõik kummaga neist tekib probleeme, destabiliseerib see korraga nii riigi rahandust kui ka pangandussektorit.

Nende riskide maandamiseks on ellu viidud ulatuslikke reforme, aga pankade ja nende koduriigi vastastikuse mõju küsimus on finantssektori integratsiooni ja stabiilsuse tagamisel endiselt päevakorral. Kriisiaastate pärandina tekkinud valitsemis- ja erasektori kõrge võlatase ning suur hulk viivislaene pangandussektori teatavates osades on jätkuvalt üks haavatavuse allikas. Viivislaenud on laenud, mille tagasimaksmisel on tekkinud või ähvardab tekkida makseviivitus.

See tähendab, et on väga suur tõenäosus, et võlgnikud ei ole suutelised laene pankadele tagasi maksma. Kriisi tulemusena on selliste laenude osakaal teatavate pankade bilansis suurenenud. See koormab endiselt nende kasumlikkust ja elujõulisust ning pärsib nende suutlikkust pakkuda rahastamist reaalmajandusele. Selliste laenude mahakandmine toimub kas panga enda, tema aktsionäride või üldsuse kulul. Enim mõjutatud riigid tegutsevad otsustavalt selle probleemi lahendamiseks, aga suure hulga viivislaenude vähendamine ilma, et sotsiaalsed probleemid teravneksid, on aeglane ja keeruline protsess.

Hoolimata olukorra märgatavast paranemisest viimastel aastatel, on selleks, et finantssüsteem Juba aasta valus uhine edasistele kriisidele kindlalt vastu panna, vajalik lõimimist jätkata. Ehkki finantssektori killustatus on hakanud vähenema, jääb lõimimine endiselt allapoole kriisieelset taset. See piirab võimet rahastada täiendavalt väga tarvilikke investeeringuid ja pärsib kollektiivset suutlikkust tulevaste vapustustega toime tulla.

Vajadus vähendada suurt võlakoormat ja suurendada kollektiivse stabiliseerimise võimet Kriis tõi kaasa valitsemis- ja erasektori võlataseme järsu tõusu, mis on nüüd küll peatunud, aga võlatase püsib endiselt kõrge. Surve alla sattusid ka need riigid, kelle puudujäägi ja võla tase oli enne kriisi võrdlemisi madal, näiteks Hispaania või Iirimaa, sest tekkis Salvid liigeste reuma ravis finantssektori raskustest tulenevate eelarvekulude pärast ja nende riikide struktuurne eelarvepositsioon osutus halvemaks kui nominaalnäitajate põhjal eeldatud.

See näitas, et ELi eelarve-eeskirjad ei olnud toona piisavad ja et erasektori võlatrende on samuti tarvis tähelepanelikumalt jälgida. Lisaks näitas kriis liikmesriikidele kätte nende võimete piirid suurte vapustustega toimetulekul. Kriisi ajal aitasid vapustusi leevendada riikide eelarved ja eelkõige nende sotsiaalhoolekande süsteem, mis täitis automaatse stabilisaatori rolli.

Niemi on mitmetahuliste lugude vestja. Olles nii kunstniku kui subjekti rollis, tõlgendab ta autoportreede pildistamist täiesti omal moel — n-ö elavate piltidena. Pastelse värvigamma, luksusliku sisekujunduse ja veatult sätitud ülinaiselike tegelaskujude lummus teeb välimuse põhjal hindamise vaataja jaoks väga lihtsaks.

Eriti pärast reklaamkampaania keelustamist linna poolt. Kaasaegse kunstnikuna nihutab Alison Jackson oma realistlikena näivate piltidega piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia. Otsides kirglikult ideaalset nurka, täiuslikku modelli ja perfektset maski, on tervikloo jutustamisel igal rekvisiidil oma kindel roll. Doppelgängerid ehk teisikud portreteerivad privaatseid ning mõnikord ka intiimseid ja paljastavaid situatsioone.

Selleks on puhtad ja korras teed, millel on hea liikuda olenemata aastaajast. Kahjuks ei vasta just kõik Tartu teed ja tänavad ideaalile. Keskendun järgnevalt paarile suuremale valupunktile, mis Tartu teedel esile kerkivad. Tartu on Euroopa Oletagem, et reisimist piirav viirus saab selleks ajaks alistatud, ja kujutlegem, et turistide voog jõuab Tartusse. Raekoja plats ja selle ümbrus on turistidele huvipakkuvaim piirkond.

Kuid kesklinn ei piirdu raekoja, hotellide ja ärihoonetega, mille juurde viivad teed on kenasti korda Vanaema spin valutab. Koostöö tervishoiuspetsialistide, valitsuse ja elanike vahel pole kunagi olnud nii tihe kui viimase 11 kuu jooksul, mil meil tuli õppida igal sammul elama uue ohtliku nakkusega. Seni on meil õnnestunud viiruse levikut kontrolli all hoida, kuid võitlus pole veel lõppenud.

Meie arstid on nakkust üha enam tundma õppinud ja oskavad haigestunuid järjest tõhusamalt ravida. Paljud konkursid on ju rahvusvahelised. Iseenesest toimib Euroopas jah kaupade ja teenuste ja tööjõu vaba liikumine.

Aga seda, et iga riik siiski kaitseb oma turgu, tehes seda läbi keele. Olgu peale rahvusvaheline pakkumine, aga kui kogu see dokumentatsioon on kohalikus keeles, siis on väga keeruline sinna siseneda.

Liikluskaamerad

Sellest on olnud palju juttu, aga enamik Euroopa riike Eemaldage liigeste valu huvitatud siin midagi muutma. Ka Eestis kõigi konkursside pabereid ei tõlgita, sest esiteks on see tellijale lisakulu, teisalt tellija alati ka ei soovi endale välismaist partnerit, sest suhtlus muutub kohe märksa keerulisemaks.

Aga neid konkursse ikka tehakse ja neid levitatakse kõikide riikide arhitektide liitude vahel ja nii jagab ka EAL seda infot oma liikmetega.

Lisaks saab välismaisel konkursil osalemiseks taotleda liidu kaudu loomestipendiumi. Eesti turgu on aga lätlased viimasel ajal hakanud avastama, seal on viimasel ajal tekkinud palju noori büroosid. Kuivõrd arendajad tänapäeval üldse soovivad arhitektuuriliselt originaalseid lahendusi või on küsimus pigem selles, kuidas mingi uus kortermaja kusagile Kalamajja väikesele pinnale ära mahutada? Sellega on nii ja naa. Siis, kui arendaja ostab ka endale kortereid uude majja, pannakse ka originaalsusele ja kvaliteedile rõhk.

See on ka üks minu soovitus — üks hästi tehtud maja indikaator võiks olla see, kui arendaja ise ka on ostnud sinna korteri, teinud büroo või midagi sellist. See pole küll teab mis avalik info, aga kui see õnnestub teada saada, siis on see märk, et ilmselt panustatakse sinna siis ka rohkem. Mitte ainult korterite lahendusse, vaid ka näiteks trepikodade, maja ümbruse lahendusse, materjalide valikusse jmt.

Kuidas ühiskonna vananemine seondub ruumilise planeerimisega ja vastupidi? Juba aasta valus uhine on kogu läänemaailma teema ja eks kõik algab üldisest linnaplaneerimisest.

Näiteks see, et inimesel oleks n-ö jalakäigutee kaugusel saadaval kõik esmatarbeteenused. Meil paraku koonduvad kõik need ärid suurtesse kaubakeskustesse.

Peaaegu sajand tagasi oli aga tavaline, et kortermajade esimestel korrustel olidki kõikvõimalikud ärid. Ja nii on Põhjamaades aru saadud, et see on ikkagi suur väärtus, kui inimesed ei pea autosse istuma ja kusagile sõitma, et saada oma igapäevaseid asju aetud.

Selle juba räägitud valglinnastumise juures on see vist üldse tähelepanuta jäänud? No ja Tallinn on üldse väga ühe tsentriga linn. Tallinna tuleks arendada selles suunas, et linn muutuks polütsentriliseks. Et inimesed ei peaks iga väiksema asjaajamise pärast kesklinna sõitma. Nõmmel ehk on mingi tuumikala, aga teistes linnaosades mitte. Kui meil on Kristiine kaubanduskeskus, siis see ei ole Kristiine linnaosa keskus, vaid kõigest ühe äriettevõtte omanduses olev kontrollitud ja suletud ruum.