Mida maarduda, kui uhine valus.

Avasündmusel pandi alus ka uuele traditsioonile. Lääne-Saksamaal oli asi vaid pisut teisiti. Sellise vundamendi koostisosadeks on inimlikud voorused, põhiväärtused ja ühiskondlikud kokkulepped. Mina lõpetasin 15 aastat tagasi, mis ei ole ju teab mis pikk aeg. Aga kui organisatsiooni tulevane väärtusskaala seal sulamis keerleb, kas siis ei või need kõige säravamad ja hulljulgemad ja tõeliselt edasiviivad ideed hoopis pulbriks keeda? Laps oli siiani hirmul, sest isa raputas teda, kui ta oli kuue kuu vanune ja magas vankris.

Krista Jaakson: ainus, mida veel ostetakse, on lugu ja emotsioon Ta ütleb, et pildinäitus von Bocki maja otsaseinal, kus ta istub koos professori Marju Luts-Sootakiga, meeldib talle ka.

Krista Jaakson, kui hästi te tunnete näiteks õigusajaloo professorit Marju Luts-Sootakki?

Aa, et seda inimest, kes on minu kõrval von Bocki maja aknal? Me tunneme teineteist küll, meid kui uhine valus koos.

Aga ma tean Marju Luts-Sootakki ka varem. Me tegime üht uuringut, ja siis sattus ta olema fookusgrupis.

Arvamus Hiinast alguse saanud koroonaviirus, mille tekitatud haigust tunneme me nime all COVID, on maailma elutempot dikteerinud juba ligi aasta. Oleme haiguse ohjamisega niivõrd hõivatud, et unustame aeg-ajalt endalt küsida, miks just see haigus teistega võrreldes eritähelepanu vajab, kirjutab Arkadi Popov.

See uuring oli ülikooli väärtuste teemal. Kui sageli te päriselus kokku puutute? Ma arvan, et seoses just nende nelja valdkonnaga hakkame palju sagedamini kokku saama kui varem. Kolleegid arendavad meil ühisaineid välja.

Meil on näiteks sellest sügisest märgatavalt teistsugune magistriõppekava. Selline, kus on sees palju õigusteaduskonna aineid. Ja meie majandusteaduskonna õppejõud õpetavad õigusteaduskonna üliõpilastele Toetab artriidi ravi retsepte. Teie olete juhtimisteadlane. Kui nüüd korraks tagasi vaadata ja mõelda, mida Tartu ülikool sel aastal suurte kirgede saatel aset leidnud juhtimis- ja struktuurireformist võitis või mida kaotas, siis mis teie vastus on?

Lõppkokkuvõttes on see niisugune samm, millest pikas plaanis võidavad kõik.

1. Joo maitsetaimede valu liigestes
2. Kaadrite taga: Tamo Vahemets ja eeskujuliikumine Valge Õhupall – mis, miks ja kuidas?
3. Mis on kuunarliide artroos
4. Doktor Popov: miks on COVID ohtlik ja mida saame teha selleks, et - Kõik
5. Artriit ja artrots harjade kasiravi
6. Juhtmete tootlemine kodus salvides

Lühiajalises plaanis tunneb end mõni ehk kaotajana. Ma arvan, et see kaotus on aga emotsionaalne.

Kui juhtimise poole pealt midagi lisada, siis mina toetan kindlasti seda põhimõtet, et me peame väga pingsalt jälgima, mis toimub väliskeskkonnas. Traditsioonid on imearmsad, kui uhine valus need ei saa muutuda ellujäämise takistuseks. Mida te silmas peate? Ma pean silmas hariduse tähenduse muutumist.

Et mida see tähendab, kui inimene tuleb ülikooli.

Miks ta üldse peaks valima akadeemilise õppe? Ta võib end harida ju ka rahvaülikoolis või ükskõik kus. Põhimõtteliselt on teadmine täiesti vaba ja kättesaadav. Seda, et me tuleme kokku ja professor jagab teadmisi, ei ole enam tingimata vaja. Teiseks tehnoloogia. Kolmandaks globaliseerumine. Seesama, et kui keegi tahab õppida grupis või mõnes konkreetses keskkonnas, siis võib ta valida üle maailma selle grupi, kuhu ta tahab kuuluda.

Ja lõpuks demograafia.

See on nukker fakt. Kõik need muutused on suured. Teaduskondade ja kolledžite nelja valdkonda paigutamisega seotud erimeelsusi nimetasid ülikooli enda inimesed oma suvistes arvamuslugudes juhtimiskriisiks. Igasugune muutumine on kriis. Juhtimise seisukohalt on see normaalne nähtus. Võib-olla oleks seda kõike saanud teha väiksema turbulentsiga või vähemate emotsioonidega, aga põhimõtteliselt toob nii suur muutus alati artriit sormega. Ülikoolis on ju demokraatiat palju rohkem kui tavalises äriettevõttes, kus karmid otsused kuuluvad ärikultuuri.

Kui udu hajus

See, et otsustatakse osakondi liita või midagi kinni panna, on tavaline. Lähme Bocki maja otsaseinalt nüüd kaugemale. Milline paistab Tartu ülikool rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades? Me oleme oma uues arengukavas seadnud eesmärgiks olla Läänemere regioonis esirinnas ja uskuda, et meiega siin arvestatakse. On teatud valdkondi, kus me oleme aga väga-väga silmapaistvad — ma pean silmas näiteks meie psühholooge ja geeniteadlasi.

Kui me räägime oma ülikooli globaalsest mõjust, siis see lähebki hästi distsipliinikeskseks.

Liikluskaamerad

Mis on teie meelest rahvusülikooli ülesanne lisaks sellele, et ülikool peab koolitama oma riigile häid ja vastutustundlikke spetsialiste. Need ülesanded on meil kõik ju läbi mõeldud Meil on loomulikult teatud erialasid, mida turu tingimustes võib-olla ei oleks mõttekas pakkuda.

Näiteks — see on küll hästi suvaline näide — eesti viipekeele väljendusõpetus. Kes sellega siis veel tegeleb kui mitte rahvusülikool? Selliseid erialasid on teisigi. On ülikooli muuseumid, kus asub meie rahvusvaramu, mida me peame haldama. Ülikooli esindajad on ka paljudes institutsionaalsetes otsustuskogudes, kus me peame kui uhine valus vastutust tajuma. Me tähistame eestikeelse ülikooli Kui kaua meie ülikool aga niisugusel rahvusvahelistumise ajajärgul eestikeelsena püsib?

Kraaditööd ilma inglise keeleta enam ei kaitse. See on suund, kust mina ei näe taandumist, pigem näen selle süvenemist. Ma arvan, et emakeelne ülikooliharidus jääb selle madalamasse astmesse, bakalaureusetasemele. Aga isegi seal me tahame ingliskeelseid mooduleid.

Et ei oleks nii, et kui üliõpilane on läbinud eestikeelse kursuse ning kui ta siis hiljem võtab lahti sama aine ingliskeelse õpiku, ei saa ta üldse aru, millest seal juttu on, kuna ta ei tunne erialatermineid.

Üks Lääne kirjastus annab tugeva avalöögi

Kas majandusteadustes eestikeelseid termineid ikka jätkub? Me nuputame kogu aeg. Võtame näiteks corporate citi­zenship. See on teada kontseptsioon — et ettevõte teeb ühiskonnas rohkem kui äriettevõtte ülesanne konkreetselt oleks. Aga me ei oska seda tõlkida. Või start-up-firmad. Me oleme hakanud nende kohta ütlema idufirmad. Meie valdkonnas on tohutult asju, mida saab ainult inglise keeles öelda.

Me ei saa mööda sellest, et Tartu ülikool on kaubamärk, kui uhine valus nagu ettevõte. Me ei saa siinjuures riskida sellega, et meie ülikool läheks pankrotti, kui uhine valus me ei saa lubada endale ka seda, et kui uhine valus kuidagi madaldaks või kahjustaks Eesti riiki ja rahvast.

Support Eurozine

Ma usun, et neid asju saab ühendada, ja mitte ainult ei saa, vaid ka peab. See ongi meie ainus võimalus. Eetikat ja põhimõtteid ja traditsioone saab siis raha, kasumi ning arenguga kokku viia küll?

See oli just eelmisel nädalal ühe mu loengu teema, see ühisväärtuse kontseptsioon — corporate-shared-value. Et see ei ole midagi, mis on juba loodud, et anname tordilõigust ühe osa haridusele ja teise osa näiteks haiglatele ja kolmanda osa kolmandale osalisele.

See on hoopis see, et meil tuleb mõelda, kuidas me koos saaksime seda torti kui uhine valus, kõrgemaks ja maitsvamaks ehitada. Teie doktoritöö teema oli väärtuspõhine juhtimine. Defineerige palun, mis see on?

See on juhtimine, kus juhid teadvustavad, et kõik, mida kui uhine valus teevad, oleks kooskõlas organisatsiooni väärtustega ning et nende tegevuse kaudu üritatakse neid väärtusi kogu aeg ka kinnistada ja mitte ainult organisatsiooni sees, vaid ka väljapoole, et välised huvirühmad näeksid seda. Et inimesed võiksid öelda, et me hindame seda organisatsiooni sellepärast, et see on just nii- ja niisugune. Väärtusi on ju igasuguseid. On indiviidi väärtused, ühiskonna väärtused ja organisatsiooni kultuuri juurde kuuluvad väärtused.

Teie Vahendid artroosi raviks paremini ja oskate selle kõige kohta joonistada põnevaid skeeme. Me väga armastame selliseid jooniseid. Aga kas päriselus saab kõike diagrammile panna? Diagramm on alati lihtsustus. See näitab, et väärtused on igal pool ja väga erinevatel tasanditel, ning seda, kus siis see meie uuritav objekt on.

Organisatsiooni väärtused on ju väga selgelt mõjutatud sellesama ühiskonna liikmete väärtustest. See on Puha polve salv üks sulatusahi, et Mida maarduda sellest, millest ühiskonna väärtuste skaala koosneb, luua organisatsioonile järgmine tasand ning leida see, mida Mida maarduda organisatsioon ise veel sinna juurde tekitab.

Kogu oma tegevuse, ajaloo ja eduelamustega. Aga kui organisatsiooni tulevane väärtusskaala seal sulamis keerleb, kas siis ei või need kõige säravamad ja hulljulgemad ja tõeliselt edasiviivad ideed hoopis pulbriks keeda? Et nähakse küll vaeva ja tehakse millegi nimel tööd, aga välja tuleb see, mida me kõik niigi teame.

Nagu märk Welcome to Estonia, mis praeguseks on pildilt kadunud. Ma usun, et selles kohas on vastuvaidlejaid.

Et Welcome to Estonia on siiski elus ja hingab. Aga muidugi — see kõik on sotsialiseerumise protsess.

• Krista Jaakson: ainus, mida veel ostetakse, on lugu ja emotsioon - Uudised - Tartu Postimees
• Ent toona varjus olnud maastikud on nüüd kohati tundmatuseni muutunud.
• Arkadi Popov: miks on COVID ohtlik ja mida saame selle peatamiseks teha? | Arvamus | ERR
• Parast tuuleveski haiget liigesed
• Kulmavarinad valu liigesed
• Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov kirjutab, et uus koroonaviirus on äärmiselt nakkav ning levib ka pealtnäha tervelt nakatunult teisele inimesele piisknakkuse teel.
• Lingonberry liigeste raviks
• RÄNK LAHUTUS: Nelja-aastane laps jäi haigeks iga kord, kui pidi isaga - Kõik

Seesama, mis toimub kodus lapsega. Mis minu lapse kohta lasteaias öeldi ja mulle südamele pandi, oli see, et katsuge teda mitte murda, katsuge, et ta kui uhine valus jääda selliseks, nagu on. Mis see oli?