Artroosi glukosamiini ravi. Teema: imetamine ja põlvevalu, ravi
Tõbi ei ole pärilik, kuigi osteoartroosi teke on tõenäolisem neil naistel, kelle ema on vaevanud sama probleem. Mida süüa ja mida mitte ning kuipalju tohin liikuda. Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat.
Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust.
Artroosi glukosamiini ravi tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa.
Naisi ja mehi haigestub enam-vähem võrdselt, kuid eakatest inimestest on mehed rohkem hädas puusade ja naised väikeste liigestega. Tõbi ei ole pärilik, kuigi osteoartroosi teke on tõenäolisem neil naistel, kelle ema on vaevanud sama probleem. Osteoartroosi suurim riskitegur Artroosi glukosamiini ravi vanus.
- До Элвина наконец дошло, что его родители чем-то встревожены.
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Он знал, к чему это приведет; сейчас же он хотел быть .
- Трудно было смириться с необходимостью играть в нем не более, чем пассивную роль, ибо он не хотел признаваться даже самому себе, что ум Хилвара в некоторых отношениях далеко превосходит его собственный.
- artiit, artroos | Reumatoloogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - saartruu.ee
- Внезапно оно, видимо, осознало, что совершает ошибку.
Uuringud on näidanud, et kui alla aastaste seas oli seda haigust kahel protsendil, siis 45—aastaste hulgas juba 30 protsendil ja üle aastastest koguni rohkem kui l. Mis liigub, see kulub Suured liigesed, nagu põlved ja puusad, on kogu aeg koormatud.
Samuti saavad palju koormust labakäed ja sõrmed, millega me tööd teeme. Liigesekõhre pinnale tekivad selle toimel haavandid, mida röntgenipildilt ei näe. Hiljem need küll paranevad, kuid haavanditega kaasnevad liigesepilu vähenemine ja kõhre paksenemine. Nahale tekkinud haavast jääb silmaga nähtav arm. Umbes samasugused muutused toimuvad ka liigeses, kuigi silmaga neid ei näe.
Normaalseks pean nelja greipi nädalas, mingeid kõrvalmõjusid siis küll karta ei maksa. Tõtt öelda annab organism meile märku, kui palju on paras ning millal tuleb vahet pidada.
Alles hiljem võib röntgenipildilt märgata, et liigesepilu on kitsenenud ja -pinnad paksenenud. Inimene ise tunneb siis juba valu ja tema liigesed ei liigu enam nii hästi kui varem.
Valu ilmutab end esialgu üksnes niisugusel juhul, kui liiges on koormatud, kuid võib protsessi edenedes vaevata inimest ka puhkeajal ja hakata segama und. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele.
Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest. Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem Artroosi glukosamiini ravi liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus.
Analüüsid on korras Diagnoos põhineb patsiendi kaebustel, seisundi kirjeldusel ja röntgenipiltidel. Laborianalüüsides tavaliselt olulist muutust ei ole ja põletikunäitajad võivad olla normipärased. Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on.
Arst vastas:
Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi. Põletikunäitajad võivad suureneda, kui lisandub tugev turse ehk liigese mittebakteriaalne põletik. Kuidas selle haigusega toime tulla? Muutusi enam liigesest ära võtta pole võimalik — saab üksnes seisundit kergendada ja piirata haiguse arenemist.
Tähtis on võimelda, et liigesed oleksid liikumises.
Külastaja küsib:
Suurt raskust, sealhulgas keha enda raskust neile siiski panna ei tohi. Mõistlik on hommikul voodis kõik liigesed lahti liigutada. Harjutusi tuleks teha ka õhtul, näiteks televiisorit vaadates. Hästi sobivad ujumine, kõndimine ja jalgrattasõit.
Abivahendeid, sealhulgas liigeseortoose saab osta eripoodidest ja enne nende kasutamist tuleb nõu pidada arstiga.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine
Kepiga käimist ei maksa pidada häbiasjaks: see Ravi artroosi jalad folk oiguskaitsevahenditest tuge ka suvel, rääkimata siis talvisest libedast ajast.
Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata.
See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda. Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist. Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut.
Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi. Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog.
Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid. Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese vahetamine ehk endoproteesimine.
Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid. Enamik liigeseproteesidega inimesi on liikuvuse tagasi saanud ning elab valuvaba ja täisväärtuslikku elu.
Kindlat vahendit pole Kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida, ei ole. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihasjõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine.
Liigesehaigusi on palju. Probleemide tekkimise korral tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole. Kui vaja, suunatakse inimene reumatoloogi vastuvõtule. Tema paneb uuringute abiga diagnoosi ja koostab patsiendile sobiva raviskeemi. Allikas: reumatoloog.